Zubieta (Gipuzkoa)

Zubieta on küla Hispaanias Baski autonoomses piirkonnas Gipuzkoa provintsis. Ta asub pooleldi Donostia valla, pooleldi Usurbili valla territooriumil. Kummalegi vallale kuuluv külaosa on selle valla barrio.

Zubieta on tuntud Donostia hipodroomi ning jalgpalliklubi Real Sociedad de Fútbol treeningupaiga asukohana.

"Zubieta" tähendab baski keeles 'sillakoht'. Arvatakse, et küla on nime saanud küla lähedal asunud koolmekohalt Oria jõel. On võimalik, et Zubietat Usurbili vallas asuva Txikierdiga ühendav sild asub samas kohas.

Asend

muuda

Zubieta küla asub 9,5 km kaugusel Donostia kesklinnast. Lähimad asulad on Usurbil (3,5 km kaugusel) ja Lasarte-Oria (1,6 km kaugusel).

Küla asub Oria jõe ääres. Jõgi voolab kuni Zubietani põhja suunas, teeb aga küla juures käänaku, pöördudes läände. Jõgi moodustab Zubieta ida- ja põhjapiiri, lahutades teda vastavalt Lasarte-Oriast ja Usurbilist. Külast läänes on oja, mis on samuti Zubieta ja Usurbili vahel. Külast lõunas voolab veel üks oja, mille taha jäävad Andoain ja Zizurkil.

Zubieta pindala on umbes 4,5 km². Suurem osa sellest kuulub Donostia vallale, moodustades eksklaavi Lasarte-Oria valla, Usurbili valla, Andoainio valla ja Zizurkili valla vahel. Donostia valla territooriumile jääva külaosa sees on omakorda arvukaid väikesi enklaave, mis kuuluvad Usurbili vallale. Nii moodustub raskesti hoomatav mosaiik.

Zubieta küla territoorium jaguneb maastikuliselt kolmeks maastikuliseks osaks. Tasasesse jõeäärsesse põhjaossa jääb asustuse põhiosa. Tasases jõeäärses idaosas Lasarte-Oria linna vastas on hipodroom, autotee A-1, turg ja muu infrastruktuur. Ülejäänud osa on mägine ja metsane ning selle nimi on Zubietamendi.

Kõrgus merepinnast on 8 m.

Geograafilised koordinaadid on 43° 16′ N, 2° 2′ E.

Rahvastik

muuda

Külas on umbes 400 elanikku, neist umbes 190 kuuluvad Usurbili valda, ülejäänud Donostia valda. Viimastest elab suurem osa küla põhjaosas, kus on ka külakeskus, mis paikneb Santiago kiriku (Jaakobuse kiriku) juures, ning suurem osa maju, mis paiknevad hajusalt jõe ääres.

Kuigi küla jaguneb kahe valla vahel, on elanikud rohkem seotud naabruses asuva Lasarte-Oria linnaga. Külal on kokkukuuluvustunne, mis ei hooli halduspiiridest. Siiski on kirikul kaks ust, mida vanasti kasutasid kummagi külapoole inimesed. Samuti on kirikul kaks kella, millest üks näitab Usurbili, teine Donostia poole.

Haldus

muuda

Pärast valdadevahelise piiri viimast täpsustamist 1990. aastatel moodustasid Donostoa ja Usurbili vald Naabrikogu (Herri batzordea, Junta Vecinal), kuhu kuulub kummaltki külapoolelt 3 esindajat. Selle liikmed on valdadevahelised vahendajad kõikide küla puudutavate asjade juures. Esimehe määrab vaheldumisi kaheks aastaks kummagi valla vanem (alcalde). Esimees toimib nagu alcalde pedáneo.

Majandus

muuda

Elanike tegevusala on raske määrata, sest kummaski vallas ei peeta küla kohta eraldi statistikat.

Nagu peaaegu kõikjal Baskimaal, pole põllumajandusel suurt osatähtsust, kuigi Zubieta jõeäärsed maad on viljakuse poolest tuntud.

Tööstus on väga piiratud. Küla lähedal on saeveski.

Kõige arenenum on teenindussektor. Zubietas on väga populaarseid restorane ja siidribaare. Samuti on seal puu- ja juurviljaturg Merka Bugati (ehitatud 1990. aastatel), Donostia hipodroom, jalgpalliklubi Real Sociedad de Fútbol harjutusväljak, kutseharidusasutus Usurbilgo Lanbide Eskola, ikastola jm.

Jalgpalliklubi õitseajal 1970. aastate lõpus oli kavas ehitada hipodroomi juurde uus jalgpallistaadion. Valmis sai ainult muruväljak tribüüniga. Seal toimuvad treeningud. Spordikompleksi on viimastel aastatel hakatud nimetama Zubieta XXI ning on rajatud hulk laste treeninguväljakuid.

Plaanis on ehitada Zubietasse uus vangla ja prügipõletustehas.

Tänavad

muuda
  • Abalozko Autobia (Autovía de Abalotz)
  • Aliri Bidea (Camino de Aliri)
  • Apaor Kalea (Calle de Apaor)
  • Araundi Kalea (Calle de Araundi)
  • Arrapide Pasealekua (Paseo de Arrapide)
  • Barazar Kalea (Calle de Barazar)
  • Berridi Bidea (Camino de Berridi)
  • Errota Bidea (Camino de Errota)
  • Etarte Bidea (Camino de Etarte)
  • Etzabal Kalea (Calle de Etzabal)
  • Herriko Plaza
  • Irigoien Kalea (Calle de Irigoien)
  • Itxiberrieta Biribilgunea (Rotonda de Itxiberrieta)
  • Learritza Paselekua (Paseo de Learritza)
  • Petritza Bidea (Camino de Petritza)
  • Urbitarte Pasealekua (Paseo de Urbitarte)

Ajalugu

muuda

Zubieta oli algselt universidad. Kui rajati Donostia villa, ühendati Zubieta sellega. Aastal 1371, kui rajati Usurbili villa, või ka pisut hiljem (hiljemalt 1390) pidid zubietalased valima, kas sõltuda endiselt Donostiast või minna Usurbili juurde. Sel ajal oli Zubietas 21 caserío't; 14 neist otsustasid Donostia kasuks ja 7 Usurbili kasuks. Sellest algsest jagunemisest saadik on valdadevahelist piiri kaks korda täpsustatud, kord 19. sajandil ja kord 1990. aastatel.

Zubieta oli koht, kuhu kogunesid mõned silmapaistvad donostoalased pärast linna mahapõletamist Arthur Wellesley juhitud Inglise ja Portugali vägede poolt Hispaania vabadussõja ajal 31. augustil 1813. Aizpurua caserío's kaaluti, mida ette võtta. Ühe võimalusena arutati linna ülesehitamist uude kohta. Lõpuks otsustati linn siiski endisse kohta üles ehitada. Sellest sai alguse tänapäeva Donostia.

Kultuur

muuda

Tähtpäevad

muuda

Kohalikud tähtpäevad on püha Jaakobuse mälestuspäev 25. juuli ja püha Ignatius Loyola mälestuspäev 31. juuli.

Pallimäng

muuda

Zubietas on säilinud pelota vanaaegne variant rebote, mis on säilinud ka Prantsusmaa baski aladel, Hispaania baski aladel aga peaaegu kadunud (peale Zubieta on rebote väljak veel ainult Billabonas). Ala on külas populaarne. Rebote ühing Yoko-Garbi korraldab iga aasta septembris Zubietas meistrivõistlused.

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud hispaaniakeelse vikipeedia artiklit seisuga 18.10.2007.