Ava peamenüü

Woldouby seis on üks tuntumaid seise rahvusvahelises kabes. Nime on ta saanud senegallase Woldouby järgi, kes avaldas seisu 1911. aastal ühes prantsuse ajakirjas.

1 2 3 4 5
Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg 5
6 Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg
Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts e.svg 15
16 Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg
Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts l.svg 25
26 Draughts d.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg
Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts l.svg 35
36 Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts l.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg
Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg 45
46 Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg Draughts e.svg Draughts o.svg
46 47 48 49 50

Valge käik.

Seis ise on vägagi oluline, kuna ta võib lauale tekkida väga paljude klassikaliste seisude mängimisel. Valge probleemide põhjuseks on see, et neil on üks tempo enam (vt. Tempode teooria). Seetõttu on teda uurinud ka väga palju teoreetikuid ning tänini pole veel päris selge selle seisu hinnang, et kas lõpeb partii viigiga, või on tegu musta võiduga. Pärast 2006 aastal mängitud partiid Gérard Janseni ja Hein Meijeri vahel, mille 9½ tunnise mängu järel võitis Jansen, kaldus arvamus selles suunas, et viiki siiski ei ole. Aga see leiti uuesti.

1. 34-29 (muud pole) 1... 23x34 2. 30x39 18-23 3. 39-34! (Aastaid peeti viigiliseks jätku 3. 27-22, mille järel pärast käiku 3...12-17 tõestas 1960. aastatel viigi ukraina meistersportlane I. Kosminski 4. 22x11 16x7 5. 28-22 7-12 6. 22-17 12-18 8. 32-28 23x34 9. 17-11 ning hoolimata kolmest enamkivist ei suuda mustad võita. Küll aga jäi selgusetuks kuidas ikkagi on viik pärast käiku 3...12-18. Selle käigu järel tekib nimelt väga keeruline lõppmäng, milles mustal on taas suur ülekaal, kuid mille kohta arvati pikka aega, et sellest jääb ikkagi väheks. Aga nimelt seda kasutades ka Jansen tolle mainitud partii võitis. Käigu 3.39-34 järel aga valge saab viigi suhteliselt väikese vaevaga.) 3... 13-18 4. 25-20!! 14x25 5. 28-22! 23-28 6. 32x14 21x43 7. 22x13 12-18 8. 13x22 24-30 9. 35x24 43-48 10. 24-20 jne., ning mustal võita ei õnnestu.