Vilkaviškise katedraal

Vilkaviškise Neitsi Maarja Ilmumise katedraal (leedu keeles Vilkaviškio Švč. Mergelės Marijos Apsilankymo katedra) on katedraal Leedus Vilkaviškise linnas aadressil Vytauto g. 14 . See kuulub katoliiklastele ja on Vilkaviškise piiskopkonna peakirik.

Vilkaviškise Neitsi Maarja Ilmumise katedraal
Vilkaviškise katedraal
Riik	Leedu
Asukoht	Vilkaviškis
Ehituse algus	1870
Ehituse lõpp	1881
Esmamainimine	1620
Koordinaadid	54° 38′ 53,2″ N, 23° 2′ 13″ E

Kirikuhoone

Kirik on historitsistlik. Kahe torniga kirikul on kaks eri kõrgusega löövi. Hoones on neli altarit. Taraga piiratud kirikuaias asub pastoraat; seal asub ka skulptuur Budavonė märtrid, kus kujutatakse kolme vaimuliku hukkamist Budavonė metsas.

Ajalugu

Esimese puidust kiriku ehitas Vilkaviškisesse aastal 1620 Prienai maavanem Stefan Pac. Aastal 1660 oli Alvitase ja Vilkaviškise kirikuõpetajaks Joannes Pukien Starkiewicz. Toona olid kogudused tõenäoliselt nii väikesed, et pidid vaimulikku jagama. Aastast 1770 on teateid kiriku juures tegutsenud kihelkonnakoolist.

Aastail 1870–1881 ehitati vana kiriku asemele uus kivikirik. Aastal 1884 õnnistas Józef Hollak kiriku ka sisse. Aastal 1906 liitus sealne kogudus organisatsiooniga Žiburys, ühtlasi avati koguduse raamatukogu. Kiriku juures hakkas ka tegutsema koor Žiburys.

Aastal 1926 moodustati Vilkaviškise piiskopkond ja kirikust sai katedraal. Aastal 1930 avati Vilkaviškise ja Gižais piiskopkonna vaimulik seminar, mille tarbeks rajati katedraali juurde kolm uut kivihoonet. Aastal 1937 avati kihelkonna seltsimaja, kus oli tuhat inimest mahutav saal.

Aastal 1944 hävis katedraal tules. Nõukogude võimud ei lubanud hoonet taastada. Varemed täideti ja nende kohale rajati hiljem väljak, kiriku telliseid kasutati aga kahe uue kahekorruselise maja ehitamiseks.

Aastal 1991 asusid kihelkonna vaimulikud koos professor Vytautas Nasvytisega otsima võimalusi uue katedraali rajamiseks. Uus hoone otsustati rajada vana katedraali koopiana. See ülesanne ei osutunud kergeks, kuna hoone projekt ei olnud säilinud ja taastamiseks tuli kasutada vanu fotosid. Hoone taastamiseks oli aga kihelkonnal võimalik kasutada kogu piiskopkonna abi ja nii valmis uus kirikuhoone aastaks 1998. Selsamal aastal õnnistas piiskop Juozas Žemaitis kiriku taas sisse; protsessi juures viibisid ka kardinal Audrys Juozas Bačkis ja Valdas Adamkus.