Viktor Pallo

eesti sõjandusteadlane

Viktor Pallo (12. august 1905 Simferopol22. mai 1982 Moskva) oli eesti sõjandusteadlane, sõjateaduste kandidaat (1954) ja dotsent (1955).[1]

Elulugu muuda

Sündis Krimmis Viljandimaalt väljarännanud eestlaste peres. Lõpetas 1918 Simferopoli reaalkooli, 1926 Leningradi Internatsionaalse Sõjakooli, õppis 1927–28 Leningradis lendurvaatlejate koolis (lõpetas kiitusega). Teenis seejärel Frunze-nimelises eskadrillis Ukrainas, aastast 1929 oli Mjasnikovi-nimelise Simferopoli lennukooli instruktor. Õppis 1930–32 Žukovski-nimelises Lennuväeakadeemias, jäeti akadeemiasse adjunktiks, kuid suunati varsti Moskva lähistel Moninos asunud raskepommitajate TB-1 kursuste staabiülemaks. 1933 koolitas Pallo Jeiski merelennukoolis navigaatoreid, 1940 määrati Ivanovo Kõrgema Navigaatorite Kooli ülemaks. Sõja puhkedes ei lastud teda rindele, vaid suunati 1941 uuesti Lennuväeakadeemiasse õppejõuks (õpetas peamiselt lennuväetaktikat). Palve üleminekust tegevväkke rahuldati 1944 ning Pallo määrati Ukraina rinde pommituslennuväe korpuse staabiülema asetäitjaks. 1945 kutsuti taas Lennuväeakadeemia õppejõuks, kellena töötas 20 aastat, olles ühtlasi 1947–66 kateedriülem; aastast 1967 oli Moskva Sõjaajalooinstituudi vanemteadur. Üle 200 tema õpilastest-lenduritest pälvisid sõjas Nõukogude Liidu kangelase nimetuse, nendest üle 20 kahe- ja Ivan Kožedub kolmekordselt. Pallot autasustati Isamaasõja II järgu ordeniga, Lenini ordeni ja 2 Punalipu ordeniga, 1958 ülendati lennuväekindralmajoriks. Olnud 50 kandidaadiväitekirja juhendaja.[1]

1971 käis Pallo esmakordselt Eestis. Maetud Moskvasse.[1]

Teadustöö muuda

Uurinud pommituslennuväe kasutamist ja navigatsiooni, lennunduse ajalugu. 65 teadustrükist, mis enamasti ilmusid salastatud väljaannetes.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.