Viktor Kudrjavtsev

Viktor Viktorovitš Kudrjavtsev (Ви́ктор Ви́кторович Кудря́вцев, 19. oktoober 1943 – 29. aprill 2021) oli vene füüsik, kes suri riigireetmises süüdistatuna Venemaa vanglas saadud kahjustuste tagajärjel.

Elulugu

muuda

Isa oli mereväeohvitser, kes hukkus Teise maailmasõja ajal. Ema töötas ajakirjanikuna Moskvas ("Komsomolskaja Pravda", "Izvestija"). Lõpetas Odessas asuva tööpinkide tehnikumi, õppis kaks aastat Odessa ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonnas, seejärel lõpetas kiitusega Kiievi Riikliku Ülikooli aerodünaamika osakonna. Astus aspirantuuri Ukraina NSV Teaduste Akadeemia Hüdrodünaamika Instituudis, sealt läks üle aspirantuuri Kiievi ülikoolis. Edasi suunati ta Moskva Riikliku Ülikooli Mehaanikainstituuti, kus õppis 2,5 aastat. 1976. aastal kaitses kanddaadikraadi teemal "Eraldatud voogude tunnused allahelikiirusega ja transoonilistes voogudes." 1970 asus tööle Moskva oblastis Koroljovi linnas asuvas Nõukogude Liidu raketi- ja kosmoselaevade peamises teaduskeskuses Masinaehituse Keskuurimisinstituudis (TsNIIMash).[1]

2004. aastal pälvis Vene Föderatsiooni valitsuse auhinna raketi- ja kosmosekompleksi stardi- ja tehnoloogiliste seadme "Morskoi strart" loomise eest.[2] 23 mehaanika, masinaehituse ja raketiteaduse valdkonna teaduspublikatsiooni autor ja kaasautor.[3][4]

Vahistamine ja surm

muuda

Vahistati 20. juulil 2018 süüdistatuna riigireetmises ja paigutati Moskva Lefortovo eeluurimisvanglasse.[5] FSB süüdistuse kohaselt edastas ta Belgia Von Karmani Hüdrodünaamika Instituudile salajast teavet hüperhelitehnoloogiate kasutamise kohta "Avangardi" ja "Kinžali" lahinguraketisüsteemides. Füüsiku kolleegid ja lähedased räägivad, et infovahetus Belgia instituudiga toimus aastatel 2011–2013 koostöös Venemaa haridus- ja teadusministeeriumiga korduvkasutatavate kosmoseaparaatide aerodünaamika alase ühisprojekti raames. Tema kaitseks astus välja Venemaa Teaduste Akadeemia president Aleksandr Sergejev, kes saatis pöördumise Vene Föderatsiooni inimõiguste voliniku büroole ja Venemaa peaprokuröri Juri Tšaikale.[6] Tema kaitsja väitel polnud teadlasel enam, kui 20 aastat olnud juurdepääsu salastatud andmetele ning Belgia instituudiga tehtud koostööprogrammi aruanded avaldati avalikult.[7] Inimõiguste keskus "Memorial" kuulutas Kudrjavtsevi poliitvangiks.[8]

27. septembril 2019 vabastati vanglast tervislikel põhjustel (sai vanglas olles infarkti) andes allkirja lubadusega mitte välismaale sõita.[9][10] 2020. aasta suvel peatati uurimine. Tema advokaadi sõnul "aasta ja kaks kuud Lefortovos absurdse süüdistuse alusel õõnestas täielikult tema tervist." 2020. aastal mõistis Moskva oblastikohus Kudrjavtsevi õpilase, endise TsNIIMAš keskuse juhi Roman Kovaljovi riigireetmise eest seitsmeks aastaks vangi. Viimane tunnistas mõne allika väitel end süüdi. Kudrjavtsev ise, nagu tema advokaadid väitsid, keeldus Kovaljovi vastu tunnistamast. Suri 29. aprillil 2021.[11]

Viited

muuda