Vikipeedia arutelu:Eeskujulike artiklite kandidaadid

Kas parem poleks artikli nimeks "Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid"? Ja sama piltidega. Peep 5. oktoober 2005, kell 20.50 (UTC)

Sellised pealkirjad ei oleks keeleliselt korrektsed. Andres 6. oktoober 2005, kell 05.20 (UTC)

Mida v...?! Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid on keeleliselt korrektne, aga Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid ei ole?! WTF? Jürka 21. september 2007, kell 19:48 (UTC)

Ka see teine pealkiri pole korrektne, aga see ei häiri. Nii et ma ei ole vastu pealkirja muutmisele ka siin. Andres 22. september 2007, kell 06:37 (UTC)

Seleta siis ära ka, mis selles korrektne pole ja seleta see ka, miks üks häirib, teine ei häiri... Jürka 26. september 2007, kell 21:00 (UTC)

Kumbki ei häiri. Ma ei oska seda seletada. Vist oleks korrektne "Eeskujuliku artikli kandidaadid". Aga võib-olla mitmuse puhul võib mitmust kasutada. Andres 26. september 2007, kell 21:06 (UTC)

Grammatiliselt peaks küll igati oki-doki olema... Kuna eeskujulikke artikleid võib mitu olla (vist võib ikka?), siis peab ka kandidaatide leheküljel mitmuses olema, et "eeskujulike artiklite"... Jürka 26. september 2007, kell 21:09 (UTC)

Nojah, aga iga artikkel kandideerib üheks eeskujulikuks artikliks. Andres 26. september 2007, kell 21:13 (UTC)

Ahsoo, saan aru, aga... on mitu kandidaati, mis kandideerivad mitmeteks eeskujulikeks... Jürka 26. september 2007, kell 21:20 (UTC)

Jah. Mul ei ole selles asjas selgust. Andres 28. september 2007, kell 06:15 (UTC)

See lehekülg on ikka naljanumber. 6 aastaga pole ühtegi eeskujulikku artiklit suudetud valida. Kas ei oleks aeg latti allapoole lasta? Küsimus ei ole ju valijate passiivsuses. --Metsavend 10. märts 2011, kell 21:51 (EET)

Kui alla Sa paned ette lasta? Andres 10. märts 2011, kell 22:06 (EET)

Kirstunaelaks on kindlasti kõikide siniste siselinkide nõue, mida ma pole peale ingliskeelse vikipeedia kuskil näinud. --Iifar 10. märts 2011, kell 22:12 (EET)

Kas Sa leiad, et see pole õigustatud? Andres 10. märts 2011, kell 22:29 (EET)

Jah, leian küll. --Iifar 10. märts 2011, kell 22:36 (EET)

Miks?

Eeskujulik artikkel peaks ligilähedaselt näitama, milleni me tahame jõuda. Selleks peab ka tema ümbrus enam-vähem korras olema. Andres 10. märts 2011, kell 22:42 (EET)

Just enam-vähem, aga mitte 100%. Ingliskeelset Vikit täiendavad terve armee kirjutajaid-toimetajaid, meie ei suuda kunagi nendega võrreldavat mahtu saavutada. Selle nõude täitmine pole meile lihtsalt jõukohane. ---Iifar 10. märts 2011, kell 23:20 (EET)

Sellest minu arvates tulenebki, et meil on vähe eeskujulikke artikleid. See aga ei tähenda, et me mitte ühtegi ei suudaks koostada.

Sinise lingi olemasolu ongi ju vajalik, et oleks enam-vähem korras. Ka sinise lingi taga ei tohiks päris jama olla. Andres 10. märts 2011, kell 23:47 (EET)

Aga ei ole ju suutnud peaaegu ühtegi sellist. --Metsavend 10. märts 2011, kell 23:56 (EET)

Üks või kaks oleme ju suutnud. Aga me pole ka püüdnud. Andres 11. märts 2011, kell 00:27 (EET)

Minu arust probleemi pole: vähese arvu punaste linkidega on hea artikkel, kui kõik on sinsised, siis eeskujulik. Hea artikkel on isegi väärt tunnustus. Mingit kvalitatiivset vahet tuleks siiski teha selliste artiklitega, kus tõesti midaga ette heita pole (iga viitamist vajav väide/lõik viidatud, kõik lingid sinised). --Vihelik 10. märts 2011, kell 22:44 (EET)

Eeskujulik artikkel peaks olema enam-vähem lõplikul kujul, sinised lingid on ainult üks tunnus. Pean silmas, et ei leidu ka ilmseid lünki. Andres 10. märts 2011, kell 23:47 (EET)

Seda muidugi. --Vihelik 10. märts 2011, kell 23:51 (EET)

Või siis on materjal esitatud mõistlikus mahus ning nähtud ette eraldi artiklid kitsamate teemade põhjalikumaks käsitlemiseks. Siis eeldaks, et need põhjalikumad artiklid on ka olemas. Nendest veel kitsamate teemade kohta ei pea enam tingimata olema. Andres 10. märts 2011, kell 23:54 (EET)

Probleem on selles, et 8 aasta jooksul on suudetud tekitada 2 sellist artiklit ja needki väga marginaalsel teemal. Selliste nõuetega ei ole lootustki, et me eeskujulikke artikleid niipea juurde hakkaks saama. Vähegi üldisemal teemal ei õnnestuks eeskujulikku artiklit luua, sest alati saab punaseid linke juurde lisada. See siniste linkide nõue on küll ebareaalne. Praegused kandidaadid sobiksid minu meelest kõik eeskujulikeks ja paljud head samuti. Eeskujulik artikkel ei peaks olema täiuslik, see peaks olema selline, millest saaks eeskuju võtta teiste artiklite kirjutamisel. --Metsavend 10. märts 2011, kell 23:56 (EET)

Kui artikkel on muidu eeskujulik, saab ju punase lingi alati täita. Praeguste eeskujulike artiklite puhul ongi nii tehtud. Kui inglise vikis sellega hakkama saadakse, kuidas see siis ebareaalne on? Meil lihtsalt töötatakse harva järjekindlalt ühe artikli kallal. Andres 11. märts 2011, kell 00:02 (EET)

Meil ei ole seda vaimu, et teeme ühiste jõududega mõne artikli heaks või eeskujulikuks. Valdab see, et lihtsalt hindame ja hääletame. Andres 11. märts 2011, kell 00:03 (EET)

Metsavend, kuidas siis hakata edaspidi esile tõstma selliseid artikleid, mis tõesti kõigile Andrese esitatud kriteeriumitele vastavad? Eks hakka neidki vaikselt juurde tekkima. Olemasolev 80,000+ ariklit on piisavalt hea baas, millele nii mõnegi eeskujuliku artikli saaks ehitada. Praegu on ju olemas kategooria head artiklid, seal sisalduvad ariklid enam-vähem täpselt Sinu ja Iifari loetletud kriteeriumitele vastavadki. --Vihelik 11. märts 2011, kell 00:10 (EET)

Teeks parem hääletuse, kas peaks reegleid muutma? Pelmeen10 11. märts 2011, kell 01:18 (EET)

Hääletuse võib teha küll, aga see ei tohiks asendada arutelu. Andres 11. märts 2011, kell 01:24 (EET)

Mina arvan, et me ei jaksa kaht sorti häid artikleid valida. Ja kui eeskujulik artikkel ei pea olema nii täielik kui vähegi võimalik, mille poolest ta siis heast artiklist erineks? Arvan, et eeskuju puudumise taha heade artiklite lisandumine küll ei jää. Pole ju näha, et oleks tohutud hordid inimesi, kes suudaksid häid artikleid kirjutada, aga näe, ei saa, sest eeskuju pole kuskilt võtta. Eeskujuks sobivad ju ka headeks nimetatud artiklid. Me ei saa heade artiklite tegemisegagi hakkama. Lihtsalt hääletamine ei tee ühtki artiklit paremaks, aga just sellega on heade artiklite valimisel põhiliselt tegeldud. Me ei saa hakkama ka ilmselge rämpsu koristamisega, ja see on minu arust palju hullem, sest ka need võivad kellelegi eeskujuks sattuda. Minu meelest on olulisem lausjama korda teha kui mingeid tiitleid artiklitele jagada. --Epp 11. märts 2011, kell 04:40 (EET)

Nojah, asi pole mitte valimises, vaid meil lihtsalt pole eeskujulikke artikleid. Kui tuleb, küll me siis ka valida jaksame. Andres 11. märts 2011, kell 08:49 (EET)

Ka minu arvates on eeskujulike artiklite nõuetega natuke üle pingutatud. Näiteks olen ma igati päri Metsavennaga ja arvan, et iga viimane kui link ei pea tingimata sinine olema. Kohati tundub mulle ka, et meil lingitakse selliseid objekte, nimesid jm. mille kohta on vägagi küsitav, kas ikka artiklit tarvis on või mitte. Nõua siis veel siniseid linke?!

Paljud varasemad head artiklid ei vasta praegustele heade artiklite nõuetele ja selles grupis vähe sorteerimist nüüd küll paha ei teeks. Mõnelt peaks selle nimetuse ära võtma ja mitmeid võiks eeskujulikuks ümber nimetada. Aitaks paremini orienteeruda.

Ma olen igati nõus sellega, et mingi tiitel ei tee artiklit paremaks (ega halvemaks) aga ma pean heade (ja eeskujulike?) artiklite valimist väga oluliseks, sest arvan on vaja midagi sellist, mida inimestele näidata ja uute artiklite kirjutamisel eeskujuks seada. Muidu satuvadki eeskujuks igasugu toimetamata jubedused.

Positiivne hääl tuleks anda ikka juba sellisele artiklile, mille seis reaalselt hea on ning ma usun, et paljudel heade artiklite kandidaatidel see nii ka on. Kirjutatu on kahtlemata hea aga keegi pole vaevaks võtnud artikliga tutvuda ja oma poolthäält anda. Nõnda ei lisandu aga uusi positiivseid eeskujusid. Ivo 11. märts 2011, kell 22:20 (EET)

Kui tegu on eeskujuliku artikliga, siis seal lihtsalt pole halbu linke. Leian, et eeskujuliku artikli puhul peab ka selle ümbrus korras olema. Pakun, et selle asemel et latti alla lasta ja tasemevahet heade ja eeskujulike artiklite vahel vähendada, võiks leppida sellega, et meil esialgu eeskujulikke artikleid pole. Eeskujulikud artiklid peaksid olema eeskujuks mitte ainult meile, vaid kõigile, kes vastavate teemade kohta kirjutavad. Seda me saavutame ainult asjatundjate ja kogenud toimetajate koostöös.

Selleks et saada tõelist artiklit, on tarvis koostööd. Artiklit saab tegelikult hinnata ainult siis, kui ise selle tegemises osaled, püüdes omalt poolt teha seda nii heaks kui võimalik. Sellepärast arvan, et selleasemel et hakata häid artikleid ümber hääletada, võiksime ühiselt püüda neid paremaks teha. Artiklid võiks ükshaaval ette võtta. Andres 12. märts 2011, kell 06:38 (EET)

Ma püüdsin enne sihilikult teemast mööda rääkida. Püüdsin välja elada oma frustratsiooni selle üle, et meil ei jätku inimesi, kes jälgiksid vandalismi või tegeleksid kas või minimaalselt uute artiklite või imelike täiendustega. Nii palju on see asjaga seotud küll, et see kurnab inimesi, kes võiksid muidu ehk nende heade artiklite tekkimisele kaasa aidata. Mind on see praegu igatahes lõpuni ära kurnanud. Aga olen kogenud, et igasugused üleskutsed ja palved on lihtsalt ajaraiskamine. Sellepärast arvangi, et las see nähtamatu käsi juhib siis samamoodi ka nende heade ja veel paremate artiklite tekkimist.

Ma pidasin valimise all silmas sellist protseduuri, mis on seni heade artiklite valimise puhul toimunud. Meid on nii vähe, et igasugune kõrvaltegevus nagu maitse üle vaidlemine annab kohe kuskil mujal tunda. Mulle on jäänud mulje, et üldiselt pigem arvataksegi, et hääletamisest piisab artikli heaks tegemiseks või siis pannakse artikli tegijale automaatselt peale kohustus artikkel korda teha, stiilis "tehke see asi korda, siis hääletan poolt".

Ma olen nõus, et eeskujulike artiklite eristamisel headest on mõte ainult siis, kui eeskujulik on tõesti ainult selline artikkel, mida praktiliselt pole enam võimalik täiustada. Linkide siniseks tegemine ei pruugi selle juures üldse see kõige suurem töö olla. Kui nõudeid leevendada, aga artikleid ikka piisavalt ei teki, kas siis leevendame uuesti? Sama kehtib ju heade artiklite kohta; ka neid saaks juurde, kui nõudeid leevendada, eks ole. Pealegi, hääletada saab ju sõltumata sellest, mil määral mingid nõuded täidetud on.

Aga kui linkide siniseks tegemine toimub sellisel viisil, nagu äsja näha oli, muutub kogu protseduur minu arvates naeruväärseks. Kui meil on inimesi, kes toodavad teadlikult ja tahtlikult rämpsu, selleks, et linnuke kirja saada, siis pole reeglite kehtestamisel ka erilist mõtet. See näitab, et asja sisu niikuinii korda ei lähe ja tegu ongi üksnes formaalsusega.

Hiljuti oli muide esilehe artiklis vandalism üle ööpäeva, enne kui keegi anonüüm selle ära võttis. Mu meelest on võrdlemisi mõttetu rääkida mingist koostööst, kui inimestele lihtsalt lähevad korda erinevad asjad. Õigemini ei lähe korda. --Epp 14. märts 2011, kell 17:23 (EET)

Sa räägid ju Vikipeediast üldiselt. Ma ei leia reeglitest punaste linkide kohta. Ometi on see toodud põhjenduseks mitmele artiklile. Pelmeen10 14. märts 2011, kell 17:44 (EET)

Punaste linkide reegel käib eeskujulike artiklite kohta. Punaste linkide puudumine on tarvilik, kuid kaugeltki mitte piisav tingimus. Ja seejuures ei lähe arvesse sellised lingid, mille alt mingit uut infot ei leia. Andres 15. märts 2011, kell 00:32 (EET)

Praegu ei ole meil tõesti kuskil kirjas, et punaseid linke ei tohi olla. Aga on öeldud, et artikkel peab olema ideaalilähedane, ja mina leian, et ideaalilähedases artiklis punaseid linke ei ole. Andres 15. märts 2011, kell 09:06 (EET)

---

Seda edasi-tagasi solgutamist on raske jälgida. Mille üle nende puhul õieti hääletatakse? Kas hääletus 1 ja 2 käivad sama asja kohta? Kuskil oli ju kunagi heaks artiklilt valimise hääletus. Iga hääletuse alguses peab olema ettepanek, mida hääletatakse. --Epp 20. märts 2011, kell 23:51 (EET)

Jah, hääletus1 käib selle kohta, kas ta on hea artikkel. See ei peaks siin olema. Andres 21. märts 2011, kell 00:11 (EET)

Ei ole ju. Hääletus1 on selle kohta, kas eemaldada eeskujulik. Pelmeen10 22. märts 2011, kell 10:09 (EET)

Inimesed on lihtsalt hakanud teemaväliselt arvamust avaldama. Andres 22. märts 2011, kell 10:45 (EET)

Nojah, aga teised? Mul on juhe täitsa koos. Siin lehel tähendab ju poolthääl seda, et ollakse eeskujulikuks valimise poolt. Aga nende ümbertõstetute puhul ju hääletati eemaldamist eeskujulike hulgast, või kuidas? --Epp 21. märts 2011, kell 00:16 (EET)

Õige küll. Arvan, et eemaldushääletus peaks samal lehel olema, aga nii, et oleks arusaadav, et see on eemaldamishääletus. Heade artiklite puhul oli meil nii, et eemaldamiseks piisab kahest poolthääleks. Siin võiks samamoodi olla? Andres 21. märts 2011, kell 00:32 (EET)

Kahest piisab minu meelest ka. Hanerahu hääletus toimus muide enne seda, kui sinna viiteid lisati ja lingid siniseks tehti, nii et selle peaks uuesti mu meelest tegema. --Epp 21. märts 2011, kell 00:38 (EET)

Teeme siis uuesti. Andres 21. märts 2011, kell 01:01 (EET)

Kui arvate midagi on valesti, siis tehke ümber. Pelmeen10 21. märts 2011, kell 23:54 (EET)

Punased lingid

Kas eeskujulikus artiklis võib olla punaseid linke?

Poolt Mõne üksiku võib lubada, et vältida "spetsiaalselt siniseks tegemist", mille vastu siin ka paljud olid. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 12:46 (EET)

Vastu Eeskujulik artikkel peaks olema ilma punaste linkideta.--Kyng 24. märts 2011, kell 12:48 (EET)

Erapooletu Arvan endiselt, et ilusam oleks, kui kõik lingid on sinised. Samas võib see nõue kultiveerida kommet teha sisutühju artikleid. Teadsin varem, et see nõue kehtis ka mujal (või vähemalt varem kehtis). Eesti keelne Vikipeedia on nii väike, et raske on iga sinise lingi taha vähemalt minimaalset artiklit saada.--Kyng 24. märts 2011, kell 19:35 (EET)

Selle kombe vastu on lihtne astuda: lihtsalt mitte lugeda sisutühje artikleid selle reegli rahuldamiseks.

Mis puutub sellesse teisesse väitesse, siis samahästi võiks öelda, et eestikeelne Vikipeedia on nii väike, et raske on üldse eeskujulikku artiklit kirjutada. Kusjuures siniste linkide nõue ei kujuta endast selle juures kõige suuremat raskust. Andres 24. märts 2011, kell 20:39 (EET)

Alustame lõpust. Võttes arvesse eeskujulike artiklite arvu praegu ja milline vaidlus siin ühe kandidaadi ümber on puhkenud, siis jah, on küll raske eeskujulikku artiklit kirjutada. Linkide siniseks saamine on tõesti iseenesest lihtne, raskused on mujal.

Mõistest "sisutühi artikkel" saadakse erinevalt aru. Mõnele on juba 3 lauset OK.--Kyng 25. märts 2011, kell 07:09 (EET)

Oleneb, millised laused. Kui oleks kolm informatiivset lauset, siis mulle sellest piisaks küll. Muidugi oleks hea, kui artikkel oleks pikem, aga see ei puuduta enam põhiartikli eeskujulikkust. Andres 25. märts 2011, kell 07:49 (EET)

Poolt Ei poolda kõikide siniste linkide nõuet, kuna minu teada teistes vikides sellist nõuet pole. Punased lingid on olemas ka kolme kõige suurema (inglise, prantsuse ja saksakeelne) Vikipeedia eeskujulikes artiklites. --Iifar 24. märts 2011, kell 13:37 (EET)

Erapooletu - kui punaseid mitte lubada, on ju vähemalt kolm kunstlikku varianti, neid mitte näidata a) teha sisutud artiklid ja saada lingid siniseks, b) lingid kui sellised ära kaotada c) näiteks ifexisti abil linkida kui artikkel olemas on ja kui ei ole, siis linki mitte luua - Ma ei tea - kas need on paremad variandid või mitte. -- Ahsoous 24. märts 2011, kell 14:18 (EET)

See, kas lingid on punased või sinised, ei ole ju sisuline küsimus. Jutt on sellest, et ka artikli ümbruse eest peaks olema hoolitsetud, kuidas siis muidu saab artikkel eeskujulik olla. Tuleb ju demonstreerida, kuidas siselingid töötavad. Trikid on ju kohe näha, ega siis robotid ei hääleta. Andres 24. märts 2011, kell 20:42 (EET)

Kas siselinkidest viidatavad artiklid peavad olema pikemad kui 2-3 lauselised?

Kui poolt siis kui pikad? Mida sisaldama peaks jne.

Vastu Mis vahet sel on kui pikk on viidatav artikkel, paljud inimesed ei kliki neile lühikestel artiklitele nagunii (sinine link on ilusam kui punane, kuid lingi sisu on kõrvaline). Ega siselinkidest viidatavaid artikleid ei soovita tehe Heaks artikliks või Eeskujulikuks. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 12:58 (EET)

Erapooletu - tegelikult on asi selles, et mul puudub tänini veel seisukoht, kas Vikipeediasse produtseerida massiliselt ühe-kahe lauselisi artikleid või mitte. Ja miks see nii on? Ma tean, et paljud on selliste artiklite vastu ja ega tegelt ma ise ka neid väga produtseerinud ei ole, samas vahetevahel on kange tahtmine neid väga hulgi tegema hakata /vahetevahel küll teen ja meelega teen/. (Siinkohal ka selles suhtes positiivne näide on rootsi viki, mis koosnes pikka aega enamuses taolistest artiklitest, nüüd aga võib öelda, et nende ümber on tohutus koguses sisu tekkinud.) Aga jah siin on kõlanud aeg-ajalt selliseid seisukohti, et neid pole vaja teha ja see viib taset alla ja mida iganes - aga võib-olla see hoopiski innustab inimesi artikleid täiendama, kui nad näevad, et mingist lähedasest asjast on kordi pikem artikkel olemas? -- Ahsoous 24. märts 2011, kell 14:18 (EET)

Kes arvab, et viib taset alla? Mina arvan, et usaldusväärsus ja sisu-poolne jama on probleemiks. Keegi ütles, et probleemiks on see, et kui artikli looja ise ei huvitu selle täiendamisest, siis ka teised ei huvitu. Rootsi on muidugi näide vastupidisest. Kui oluline teema, siis pigem olgu 1 lausegi. Vahel võtab ohkama küll, et artikleid on 75000+, kuid olulised asjad on ikka puudu. Vikipeedia kui Eesti kulturipärand internetis. Huvitav fakt on mu meelest see, et meil on tehtud 2 494 249 muudatust loomisest alates, inglise vikis on aga 3,592,941 artiklit... Pelmeen10 24. märts 2011, kell 15:05 (EET)

Mina ei näe selles probleemi, et artikkel on ühe- või kahelauseline, peaasi ta mingit mittetriviaalset infot annab ning on korralikult vormistatud. See hääletus läks lahti sellest, et sinise lingi nõude täitmiseks kirjutatakse artikkel, kus pole rohkem infot kui põhiartiklis niigi juba on. Mina leian, et sel juhul see nõue täidetud ei ole, isegi kui see uus artikkel ise ei ole selline, et selle kustutama peaks. Andres 24. märts 2011, kell 20:33 (EET)

Küsimused

• Küsimus tuleks nii sõnastada, et oleks aru saada, mida tähendab poolt- ja mida vastuhääl. --Epp 24. märts 2011, kell 13:46 (EET)

Mina ei saa aru, millest Sa aru ei saa. Praegu on hääletajad aru saanud. Kas keegi teine oskab sõnastada? Pelmeen10 24. märts 2011, kell 13:48 (EET)

Sõnastus ei ole tõesti kõige parem. "Kas eeskujulikus artiklis võib olla punaseid linke?" Kõlaks paremini, aga praegu antud hääled tuleks vastupidi panna. 2 nädalat – 1 kuu on need hääletused tavaliselt.--Kyng 24. märts 2011, kell 16:14 (EET)

Okei. Sellegi poolest võiks vaadata artiklit (hääletust), millest see alguse sai. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 16:20 (EET)

• Kui kaua see hääletus kestma peab minimaalselt? Pelmeen10 24. märts 2011, kell 12:58 (EET)

Ma ei saa sellest hääletusest aru. Igale hääletajale peab jääma õigus otsustada, kas konkreetne artikkel on eeskujulik.

Küsimus ei ole mitte lausete arvus, vaid selles, kas viidatud artiklist saab teada midagi, mida viitavas artiklis ei ole öeldud. Andres 24. märts 2011, kell 17:48 (EET)

Ei saa sust Andres päris aru, aga ei pea ju nii olema. Muidu see tähendaks ka olukorda, et näiteks biograafia avalause asemel võime lugeja suunata hoopiski kuupäevaartiklisse, kust saadakse sünniaeg ja tegevusala teada. Või võiks ikka teha selle avalause koos sünni (ja surmaaja) ning tegevusalaga? Aga see ei tähenda veel minu meelest, et miski konkreetne artikkel ei ole eeskujulik. -- Ahsoous 24. märts 2011, kell 19:04 (EET)

Vaata, ma ei räägi mitte piisavast, vaid tarvilikust tingimusest. Piisavaid tingimusi sõnastada pole võimalik. Andres 24. märts 2011, kell 20:29 (EET)

Olen nõus, sünniaasta on uus info. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 19:23 (EET)

Minu meelest on küsimuseasetus vildak, sellepärast ma ka häält ei anna. Esiteks, meil ei ole sellist reeglit, et punaseid linke ei tohi olla. See aga ei takista neil, kelle meelest neid olla ei tohi, vastu hääletada, ega neil, kelle meelest nad tohivad olla, poolt hääletada. See hääletus siin ei muuda selles suhtes midagi. Mina ise leian, et artikli ümbrus peab korras olema, muidu ei näita artikkel siselinkide kasutamise osas eeskuju. Aga see ei välista mõnd punast linki seal, kus andmete hankimine on väga raske. Nii et ma ei teeks seda ka absoluutseks reegliks, millel pole erandeid. Andres 24. märts 2011, kell 20:46 (EET)

Milline on siis parem asetus? Kui mõned inimesed keelduvad hääletuse tulemusi vastu võtmast, siis ei jõua me Vikipeediaga kuskile ning jääme aastateks vaidlema. Eeskujikke artikleid pole siis lootagi. Pelmeen10 25. märts 2011, kell 08:20 (EET)

Me võime ju arutada selle üle, mida me eeskujuliku artikli all mõistame, et ettekujutused liiga palju lahku ei läheks.

Aga reeglid ei ole ju need, mis eeskujulikke artikleid toodavad. Tuleb lihtsalt ühiselt väga head tööd teha. See, kas mõni artikkel on kuulutatud eeskujulikuks, asja sisu ei muuda. Andres 25. märts 2011, kell 08:42 (EET)

Iseenesest minul on küll küsimus, mis pagana asi on eeskujulik artikkel - kas see on üleüldse defineeritav? -- Ahsoous 25. märts 2011, kell 09:06 (EET)

Täpset definitsiooni ei saa anda, sellepärast meil hääletused ongi. Üldine iseloomustus: Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid. Andres 25. märts 2011, kell 10:50 (EET)

Minu meelest tähendab see ainult üht - kui täpselt defineerida pole võimalik, siis pole võimalik esitada ka mitte mingeid konkreetseid nõudeid, vaid üksnes soovitusi -- Ahsoous 25. märts 2011, kell 11:13 (EET)

Nii ongi. Igaüks otsustabki ise, kas tema meelest võib sellest artiklist igas mõttes eeskuju võtta. --Epp 25. märts 2011, kell 14:49 (EET)

Inglise keelses Vikipeedias on suudetud kriteeriumid paika panna, samuti, saksa, rootsi, hispaania, bulgaaria, katalani, ukraina, jne. keeltes on suudetud kriteeriumid paika seada. Meil ei suudeta. Seega: mitte "ei saa" vaid "ei taha". Igasugused definitsioonid on kokkuleppe küsimus. Iseasi, kas tahetakse üldse kokku leppida--Kyng 25. märts 2011, kell 14:39 (EET)

Kas seda nimetatakse veel kuskil eeskujulikuks? Äkki me peaksime siis selle asja ümber nimetama ja hakkama valima näiteks suurepäraseid artikleid? :-). Eeskujulik tähendab ju seda, et me arvame, et sellest tuleb eeskuju võtta, see tähendab – teha mujal samamoodi. Kuni seal on kas või üks asi, mida kellegi meelest ei tohiks eeskujuks võtta, on vastuhääl ju igati õigustatud. --Epp 25. märts 2011, kell 14:49 (EET)

Ei ole erilist vahet, kas me nimetame neid "eeskujulikeks", "suurepärasteks", "esinduslikeks" või "assa raisk kui vinge!" artikliteks, tähtis on, mis on tingimused. Nimi erinevates vikipeediates varieerub, tingimused on enam-vähem samad. Aga kriteeriumid peaksid ikkagi kirjas olema, et nad oleks igal ajal kõigile nähtavad.--Kyng 25. märts 2011, kell 15:15 (EET)

Olen kahe käega poolt, et eeskujulikele artiklitele saaks samuti põhikriteeriumid kehtestatud.--Iifar 25. märts 2011, kell 16:15 (EET)

Mina olen kahe käe ja kahe jalaga kriteeriumite poolt. Pelmeen10 25. märts 2011, kell 23:19 (EET)

Kuidas neid kehtestada? Kes neid kehtestaks? Andres 25. märts 2011, kell 19:44 (EET)

Kuidas praegune kord kehtestati? Kes need kehtestas? Kuidas need teistes Vikipeediates tehti.Kyng 25. märts 2011, kell 20:12 (EET)

Sa ju ütled, et kriteeriumid on fikseerimata. Järelikult praegusi kriteeriume ei ole. On ainult see, mis on leheküljel Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid. Võrdluses reeglitega leheküljel Vikipeedia:Head artiklid on need selgelt erinevad. Kuidas need teistes vikides kehtestati, seda ma ei tea. Ka heade artiklite kohta pole täpseid reegleid. Kriteeriumid on olenenud hääletajate äranägemisest ning on aja jooksul karmistunud (näiteks viitamise nõuet algul ei olnud). Minu meelest see töötab. Kas ei võiks siis lasta ka eeskujulike artiklite kriteeriume samamoodi kujuneda? Andres 25. märts 2011, kell 20:23 (EET)

Minu poolest võib ka olla "suurepärased" artiklid. Kas see nimetus muudab hääletuse tulemusi? Minu meelest ei tohiks muuta. Praegu võetakse ka kehvadest artiklitest eeskuju ning Epp või keegi teine on mulle korduvalt soovitanud võtta neist kehvadest eeskuju. Aga see on tõsi, et esialgu peaksid kriteeriumid olema madalamad, et välja sõeluda paremad artiklid ning vältida kehvadest eeskuju võtmist. Pelmeen10 25. märts 2011, kell 23:19 (EET)

Arvan, et ka headest artiklitest võib eeskuju võtta, kuigi mitte kõiges. Pigem peaks heade artiklite valimisel arvestama, et neist saaks eeskuju võtta. Eeskujulikud artiklid on mõeldud selleks, et näidata Vikipeedia võimalusi. Nendest peaks saama eeskuju võtta ka väljaspool Vikipeediat. Andres 25. märts 2011, kell 23:46 (EET)

Mis sa kujunemise all silmas pead? Praegu mingit kujunemist ei toimu ega hakka toimuma kui kriteeriume ei ole. Praegust protsessi nimetatakse vaidlemiseks. Vaidlemine on tavaline hääletuste ajal, kuid ka vajalikud ning hoiavad hiljem jällegi vaidlusi ära. Kui keegi protesteerib küsitluse vastu ning tahab ikka omamoodi teisi arvestamata teha, siis pole eestikeelsel Vikipeedial helget tulevikku oodata ega loota. Pelmeen10 25. märts 2011, kell 23:23 (EET)

Kui vaadatakse, milliseid põhjendusi vastuhäältele tuuakse, siis selgub, millised nõuded peavad tingimata täidetud olema. Igaüks hääletab nende kriteeriumide järgi, mis tema peas on, aga kui neid välja öeldakse, siis kujuneb üldine pilt nõuetest. Muidugi on need nõuded nii suured, nagu kõige nõudlikum hääletaja nad seab.

Kui vaidlemine on tavaline ja hoiab hilisemaid vaidlusi ära, mis Sul siis vaidlemise vastu on? Kuidas saab ilma vaidluseta milleski kokku leppida? Ja miks üldse on tarvis kokku leppida, kui kellelegi ei saa ette kirjutada, mida ta aluseks võtab ja kuidas ta hääletab? Andres 25. märts 2011, kell 23:46 (EET)

Mille vastu mul midagi on? Tahaksin praegu mingitele kokkulepeteni jõuda, et hijem pääseda vaidlustest. Neid võib muidugi veel tekkida, kuid siis võib uuesti arutada ning hääletada. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 00:22 (EET)

Vaidlusi ei saa niimoodi ära hoida, et millegi üle hääletatakse. Lahkarvamused jäävad ju alles. Artiklite poolt hääletamisel ei saa kedagi sundida enamusele alluma. Saab ainult veenda. Andres 26. märts 2011, kell 00:44 (EET)

Veenda on lihtsam kui on reeglid millele tugineda. Ilma reegliteta on kogu protsess liiga laiaulatuslik ning justkui võimatu missioon. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:10 (EET)

Reeglites konsensusele jõuda ilma veenmiseta ei saa. Andres 26. märts 2011, kell 09:15 (EET)

Kas tõesti on praegused kriteeriumid isetekkelised, nt hääletamise kord? Või võib selle ka nüüd soovituslikuks lugeda ja ise artikleid heaks ja eeskujulikuks nimetama hakata kui tuju tuleb. Ja kui vaadata häid artikleid, siis nende kvaliteet kõigub. Viidete osas varieerub asi kõvasti: kord on viidatud, kord mitte. Alles see oli, kui ühele esilehe artiklile hakati üksteise võidu toimetamismalle. Kõikuv kvaliteet näitab, et mingeid isetekkelisi kriteeriume meil küll ei ole. Igaüks teeb oma suva järgi ja selle tulemusel ei teki ka mingit koostööd: keegi seab oma lati madalale ja hääletab igale poole poolt ja keegi teine seab lati enda jaoks kõrgemale ning hääletab vastu. See, kelle latt on madalal, leiab, et kõik on juba korras ja midagi pole vaja muuta ning asjaga edasi ei tegele. Kui hääletad vastu, siis sisuliselt oma mure vigu parandada, sest leitud vigade parandamisest huvitatud osapool meil üldjuhul puudub. Kui oleks üks standard, siis ehk asju ühtlustada. Vähemalt saaks kõik nõudeid enne mingi artikli esitamist kuskilt lugeda ja ei ei peaks neid üllatusega hääletuse käigus avastama (pool praegusest konfliktist on kirjapanemata nõuete tulemus). Jah, kedagi ei saa sundida kuidagi hääletama, aga võib-olla hääletus ei olegi parim viis heade ja eeskujulike artiklite valikuks.--Kyng 26. märts 2011, kell 09:24 (EET)

Praegused heade artiklite kriteeriumid, mida leheküljel Vikipeedia:Head artiklid otseselt ei mainita, on küll isetekkelised, ja enamik neist on minu meelest konsensuslikud. (Ma ei pea silmas neid kriteeriume, mis Sina oled üles pannud. Nendel on küll soovituslike kriteeriumide staatus.) Tegelikud kriteeriumid on need, mille täitmist tegelikult nõutakse, st mille täitmiseta heaks artikliks (vähemalt tavaliselt) ei valita.

Standard võib muidugi olla, aga seda ei saa teisiti jõustada kui vastu hääletades. Seda ma soovitangi Sul teha, kui tahad latti tõsta. Kui leiad, et artikkel ei ole hea artikli nime väärt, siis hääleta vastu ja põhjenda. See toimib kõige tõhusamalt. Sellepärast ma leiangi, et hääletamine on hea viis.

Viidetega on nii, et pärast seda, kui Sina hakkasid viitamist nõudma, ilma viideteta artikleid üldse üles ei seatagi või hääletatakse nad kohe maha. Kui nõuded karmistuvad, siis varem valitud artiklid uutele nõuetele ei vasta.

Ise suvaliselt nimetama ei saa hakata, sest need, kellel on karmimad kriteeriumid, hääletavad vastu.

Hääletuskord on lambist võetud, aga mitte keegi pole öelnud, et see ei ole hea kord. Ju siis ollakse sellega rahul. Kui Sul on mõni muu ettepanek, siis ütle välja.

Hääletuskord on mõeldud stimuleerima ka koostööd artikli täiustamiseks. Aga see ei tööta. Võiks teha ka talguid konkreetse artikli kallal töötamiseks. Olen korduvalt püüdnud neid algatada ("nädala koostöö"), aga vedu pole seni võetud. Andres 26. märts 2011, kell 11:02 (EET)

Mu meelest on ka sinu koostöö jutus vastuolu. Pakud koostööd, samas pole seda ise nõus tegema ja ütled et eeskujulikul artiklil on vaja rohkem tegijaid (kui palju?). Paljud vastuhääletajad pole ise nõus artiklit parandama, äkki pole see õige. Mida sa koostöö täistamiseks siis välja pakud? Pelmeen10 26. märts 2011, kell 21:50 (EET)

Ma mõtlen seda, et mingi artikkel kuulutatakse nädala artikliks ning kutsutakse kõiki üles selle artikli kallal töötama, et seda heaks või vähemalt paremaks teha. Küllap ma sellisel juhul lööksin kaasa. Praegu on asi lihtsalt selles, et ma töötan parajasti mingi muu asja kallal ega taha seal tööd pooleli jätta. Hulgakesi koos töötada on toredam. Praegune Põhjamaade võistlus oma keskendumisega kitsale teemaderingile seda mingil määral ka võimaldab. Andres 26. märts 2011, kell 23:03 (EET)