Vikipeedia arutelu:ETBL
Viimase kommentaari postitas Ahsoous 10 aasta eest teemas Autoriõigus.
Autoriõigus muuda
Tore, et viimased köited on nüüd avalikult kättesaadavad. Aga kuidas on antud juhul lood kollektiivsesse teosesse võetud märksõnaartiklitega, mis on avaldatud autori nime all ja mille autoriõigus kuulub ühtlasi autorile? Kas üksikud autorid on samuti nõus nende teoste avaldamisega vaba litsentsi all? See tuleks siin leheküljel üheselt välja tuua. (Ja täpsustage palun, millisele litsentsi versioonile siin viidatakse.) Pikne 24. september 2013, kell 16:33 (EEST)
- 1. Autoriõiguse seadus: "§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele /---/ (2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti." Antud juhul loodi teos TTEY initsiatiivil, kulu ja kirjadega ning autoriõigus kuulub TTEY-le. Yksikute artiklite autoritele kuuluvad nende artiklite õigused ning nad ise võivad neid kasutada oma äranägemist mööda, kuid TTEY-l on õigus tarvitada tervikteost samamoodi, sh avaldada vaba litsentsi all. --Oop (arutelu) 25. september 2013, kell 15:07 (EEST)
- Mina saan nii aru, et nende failide sisu ei tohi me vikisse üldse kopeerida, sest tiitellehe pöördel on sõnad: Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. Ehk siis ei vasta see mitte kuidagi litsentsile CC-BY-SA • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu •
- Tiitellehe pöördel võib olla mis iganes. Meil on sõlmitud leping, mis annab loa avaldada CC all. Samamoodi võib näiteks luuletaja anda meile kirjaliku loa avaldada Vikitekstides tema luulekogu isegi juhul, kui see on kunagi mujal avaldatud (c) all. --Oop (arutelu) 26. september 2013, kell 16:18 (EEST)
- Ega see asi ikka päris nii nüüd ka ei ole. Kas sa tahad öelda, et ma võin nüüd võtta selle raamatu, parandandan mõne trükivea (tegelikult ma ei pea isegi seda tegema vaid koristan lihtsalt copyrighti märkuse ära), annan selle trükki ning raamatust saadud tulu võtan endale? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2013, kell 17:31 (EEST)
- Kurat, tee endale autoriõigus vähemalt elementaarsel tasemel selgeks. Kui ma avaldan oma raamatu algul autoriõigusega kaitstult, siis sa seda teha ei saa. Kui ma järgmisel aastal avaldan teksti vabakasutuslitsentsi all, siis saad. Antud juhul on konkreetselt Wikimedia Eesti ja TTEÜ vahel sõlmitud leping, mis lubab avaldada teksti eestikeelses Vikipeedias. See tähendab, et kõigepealt on meil õigus avaldada tekst Vikipeedias ning kui see on ykskord avaldatud, võib igayks teha sellega, mida igasuguse Vikipeedia tekstiga võib. Sul ei ole õigust kopeerida otseselt raamatufaili, sul ei ole õigust kopeerida selle kujundust. Aga sa võid võtta Vikipeedia teksti ja mudida seda, kuni see näeb välja enam-vähem samasugune kui ETBLis, ning siis trykkida, myya või mida iganes - JUHUL, kui täidad Vikipeedia litsentsitingimusi ehk siis lisad allika ja autori ning lisad märkuse, et asi on avaldatud sama litsentsi all (see on see standardlitsentsi "BY-SA" osa). KUI sa allika ja autori maha vaikid, on see autorsuse vargus, mida karistatakse Eesti seaduste kohaselt kuni kolmeaastase vabadusekaotusega. (Konkreetsel juhul võin mh TTEÜ motivatsiooni kohta ytelda, et Vikipeedias avaldamiseks antigi tekst osalt seepärast, et TTEÜ tahtis infot levitada ja trykkimiseks polnud raha - neid huvitas info levitamine, mitte raha. Osalt ka seepärast, et Vikipeediast jõuab info laiema publikuni kui raamatust.) --Oop (arutelu) 26. september 2013, kell 20:20 (EEST)
- Kui teos on CC-BY-SA all avaldatud võin ma täiesti rahulikult kopeerida kogu kujunduse ja täiesti rahulikult võin ma kopeerida ja ka levitada raamatufaili ning võin selle eest ka tasu võtta (pean üksnes autoritele viitama, aga ei pea nendele teatama, kuigi viisakas nagu oleks). Ma võin sealt välja valida näiteks 1000 artiklit ja siis täiesti algse teksti kujul seda avaldada jne. Aga tundub, et sa kohe üldse ei taha probleemisikust aru saada. Ja kas keegi seda lepingut näinud ON? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2013, kell 22:18 (EEST)
- Kordan, sest ilmselt ei olnud eelnev tekst piisavalt lyhikesstes sõnades. CC BY-SA all on avaldatatud tekst, mis avaldatakse Vikipeedias. CC BY-SA all EI OLE avaldatud konkreetse kujundusega tervikteos (mille osa on tekst), mis on avaldatud Balti...Assotsiatsiooni veebilehel. Ikka liiga keeruline? Too bad, katsu traumast yle saada. Ime pöialt või kaisukaru. Lepingule olen ma isiklikult alla kirjutanud. Kui sa ei ole näinud Eukleidese "Elementide" originaalkäsikirja, kas me peaks kustutama Vikipeediast kõik viited sellele? Yeah, right. --Oop (arutelu) 27. september 2013, kell 01:49 (EEST)
- Kui teos on CC-BY-SA all avaldatud võin ma täiesti rahulikult kopeerida kogu kujunduse ja täiesti rahulikult võin ma kopeerida ja ka levitada raamatufaili ning võin selle eest ka tasu võtta (pean üksnes autoritele viitama, aga ei pea nendele teatama, kuigi viisakas nagu oleks). Ma võin sealt välja valida näiteks 1000 artiklit ja siis täiesti algse teksti kujul seda avaldada jne. Aga tundub, et sa kohe üldse ei taha probleemisikust aru saada. Ja kas keegi seda lepingut näinud ON? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2013, kell 22:18 (EEST)
- Kurat, tee endale autoriõigus vähemalt elementaarsel tasemel selgeks. Kui ma avaldan oma raamatu algul autoriõigusega kaitstult, siis sa seda teha ei saa. Kui ma järgmisel aastal avaldan teksti vabakasutuslitsentsi all, siis saad. Antud juhul on konkreetselt Wikimedia Eesti ja TTEÜ vahel sõlmitud leping, mis lubab avaldada teksti eestikeelses Vikipeedias. See tähendab, et kõigepealt on meil õigus avaldada tekst Vikipeedias ning kui see on ykskord avaldatud, võib igayks teha sellega, mida igasuguse Vikipeedia tekstiga võib. Sul ei ole õigust kopeerida otseselt raamatufaili, sul ei ole õigust kopeerida selle kujundust. Aga sa võid võtta Vikipeedia teksti ja mudida seda, kuni see näeb välja enam-vähem samasugune kui ETBLis, ning siis trykkida, myya või mida iganes - JUHUL, kui täidad Vikipeedia litsentsitingimusi ehk siis lisad allika ja autori ning lisad märkuse, et asi on avaldatud sama litsentsi all (see on see standardlitsentsi "BY-SA" osa). KUI sa allika ja autori maha vaikid, on see autorsuse vargus, mida karistatakse Eesti seaduste kohaselt kuni kolmeaastase vabadusekaotusega. (Konkreetsel juhul võin mh TTEÜ motivatsiooni kohta ytelda, et Vikipeedias avaldamiseks antigi tekst osalt seepärast, et TTEÜ tahtis infot levitada ja trykkimiseks polnud raha - neid huvitas info levitamine, mitte raha. Osalt ka seepärast, et Vikipeediast jõuab info laiema publikuni kui raamatust.) --Oop (arutelu) 26. september 2013, kell 20:20 (EEST)
- Ega see asi ikka päris nii nüüd ka ei ole. Kas sa tahad öelda, et ma võin nüüd võtta selle raamatu, parandandan mõne trükivea (tegelikult ma ei pea isegi seda tegema vaid koristan lihtsalt copyrighti märkuse ära), annan selle trükki ning raamatust saadud tulu võtan endale? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2013, kell 17:31 (EEST)
- Tiitellehe pöördel võib olla mis iganes. Meil on sõlmitud leping, mis annab loa avaldada CC all. Samamoodi võib näiteks luuletaja anda meile kirjaliku loa avaldada Vikitekstides tema luulekogu isegi juhul, kui see on kunagi mujal avaldatud (c) all. --Oop (arutelu) 26. september 2013, kell 16:18 (EEST)
- Seda, et sa kõiki teisi inimesi mõnitad, ma tean. Aga probleem on üleval ja sinu kraaklemine ei vii lahenduseni kuidagimoodi lähemale. Ja seda, et asi ikka CC all on, siis vabandust väga, litsentsileping peab olema avaldatud materjali juures. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. september 2013, kell 01:58 (EEST)
- Ja üritan ma inglisvikist lugeda, mida iganes, aga tundub küll, et kui algne tekst ei ole CC all, vaid on 'kõik õigused kaitstud', siis ei saa CC all olla ka vikisse toodud tekst. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. september 2013, kell 05:21 (EEST)
- Mina saan nii aru, et nende failide sisu ei tohi me vikisse üldse kopeerida, sest tiitellehe pöördel on sõnad: Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. Ehk siis ei vasta see mitte kuidagi litsentsile CC-BY-SA • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu •
- See, et kord mittevabalt avaldatud teose võib hiljem taasavaldada vabana, on üldiselt usutav. Nii nagu vastupidi ei tohiks olla probleem, kui kord vabalt avaldatud teos hiljem mittevabalt avaldatuse, kuna CC-i litsentsid (teoreetiliselt) pole tagasivõetavad. Küll aga tekitab küsimusi väide, et CC-i litsentsi järgi kasutatav on tekst alles siis, kui ta Vikipeedias on avaldatud. Milles siis luba ikkagi seisneb? Olgu tervikteksti ja selle kujundusega kuidas on, aga kui konkreetselt tekst on CC-i litsentsi all, siis peaks saama seda vaba litsentsi all kasutada hoolimata sellest, kas ta on Vikipeedias või mitte.
- Sellepärast olekski hea luba näidata, et oleks selge, mis on lubatud ja et tõlgendustele jääks vähem ruumi. Samuti peaks luba saama tõendada ka siis, kui need inimesed, kes kokkuleppe sõlmisid, enam kättesaadavad ning sellepärast tuleks luba kinnitada vähemalt OTRS kaudu, kui mitte avalikumalt üles riputada.
- Üksikute autorite autoriõigust puudutav kõhklus tuleneb osalt sinu varasemast kommentaarist, kus tõlgendad seadust teisiti. Mõlemal juhul on (tervik)tekst vaba, EE puhul sellepärast, et avaldamisest on möödunud 70 aastat ja siin vaba litsentsi pärast. Pikne 27. september 2013, kell 15:35 (EEST)
Edasised plaanid muuda
Kas on kavas ka 4. köide Vikipeediasse kopeerida? Kui jah, siis arvan, et enne tuleks jõuda konsensusele, et me ikka soovime mujalt pärit sisu massilist kopeerimist. (3. köite kopeerimine näitas, et selles küsimuses pole üksmeelt.) Pikne 24. september 2013, kell 16:33 (EEST)
- 2. Konsensuse puudumine ei ole argument, millega võiks yhe seisukoha pooldajad sundida teist poolt endale alluma. Meil puudub konsensus paljudes kysimustes. Mõni inimene arvab, et tuleks läbivalt kirjutada "1930. aastad", mõni, et "1930ndad aastad". Kui konsensuse puudumisest saaks järeldada, et midagi teha ei tohi, tuleks aastakymnetest kirjutamisest täielikult loobuda. Aga see on nonsenss. Konsensuse puudumisest järeldub yksnes, et igayks võib talitada omal viisil ja kohustuslikke reegleid pole. Ja kõik. --Oop (arutelu) 25. september 2013, kell 15:07 (EEST)
- Konsensuse puudumisest saab minu meelest järelduda, et tegutsetakse selles ulatuses, milles on (laialdane) konsensus. Kui sellest järelduks see, et igaüks talitab omal viisil, siis me ei saaks süsteemselt üht ja ainust Vikipeediat teha. Siis ei peaks püüdma milleski kokku leppida, igaüks võiks artiklites igat teemat käsitleda nii nagu talle meeldib, mille iga teine võiks omakorda ümber kirjutada. Ja kui sina oled kõnealuse teksti Vikipeediasse üles riputanud, võiksin mina omal viisil selle kohe maha võtta. See on veel enam nonsenss. Praeguse seisuga ollakse masskopeerimisele üsna tugevalt vastu (vt Toomase ettepanekut).
- Aastakümnete küsimus minu meelest hästi ei haaku sellega siin. Aastakümnete kirjutamisel saab kasutada erinevaid sobivaid vorme (1930. aastad ja 1930ndad, aga mitte 1930ndad aastad), nagu vastavas üldise arutelu osas minu meelest selgeks sai. Konsensust pole seal vaid õige õigeks parandamise jaoks (ühe artikli piires võib see olla siiski põhjendatud). Pikne 27. september 2013, kell 15:35 (EEST)