Eesti Nõukogude Entsüklopeedia / Eesti Entsüklopeedia 1985-2006
Kommentaarid:
Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik". Tõlkinud Guno Tõnismann, illustreerinud Janusz Bruchnalski. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn
Kommentaarid: "Ligi 900 märksõna /.../ muusikaalaste elementaarteadmiste valdkonnast[:] /.../ kasutusel olevate instrumentide ja muusikavormide kirjeldusi, tihti tarvitatav itaaliakeelne terminoloogia, akustika, meloodika, rütmika, harmoonia ja teose vormi ning kompositsioonitehnika mõistete selgitusi. Märksõnade järel sulgudes on antud võõrkeelsete terminite hääldus ja etümoloogia" (autori eessõnast IV trükile).
Muusikaleksikon 1996. Koostaja Ela Eelhein-Issakainen, toimetaja Elo Lutsepp, retsensendid Alo Põldmäe, Leo Semlek, keeletoimetaja Eha Karlep, kujundaja Jüri J. Dubov. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. 103 lk. ISBN 5899000430
Kommentaarid: Entsüklopeedia. Umbes 1100 muusika-alast märksõna. Eesti-, saksa-, inglis-, prantsus-, soome- ja venekeelsed muusikaterminid ning nende eestikeelsed seletused. M: et, kohati it, la, fr V: de, en, fr, fi, ru S: et R: de, en, fr, fi, ru T
Kommentaarid: Uuring. Oskuskeelekorralduse andmebaasi "andmed põhinevad erialainimeste küsitlemisel, millega tegime algust 2002. a novembris. Nende kogumise ja avaldamise mõte on anda infot kõikvõimalikel aladel toimuva oskuskeeletöö ja terminiinfo allikate kohta kõigile, kes seda vajavad: erialainimestele endile, terminoloogidele, leksikograafidele, tõlkijatele, üliõpilastele jne. Praegune versioon on väga esialgne ega vasta veel plaanidele ei sisulise katvuse ega liidese funktsionaalsuse mõttes. Vabandust konarliku välimuse pärast - prioriteet oli teha info kättesaadavaks." Ei sisalda muusikaterminoloogiat.
Kommentaarid: Uuring. "Haridusministeeriumi riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" alamprojekti raames uuritakse oskuskeelekorralduse olukorda. Andmete kogumise ja avaldamise mõte on anda teavet kõikvõimalikel aladel toimuva oskuskeeletöö ja terminiinfo allikate kohta kõigile, kes seda vajavad: erialainimestele endile, terminoloogidele, leksikograafidele, tõlkijatele, üliõpilastele jne." Ei sisalda muusikaterminoloogiat.
Semlek, Leo 1998: Klassikalise muusikateooria algõpetus. Kirjastus "Kodutrükk", Tallinn
Autori sõnade kohaselt muusika elementaarteooria õpik.
Semlek, Leo 1997: Muusika klassikaliste väljendusvahendite süsteem. Kirjastus "Kodutrükk", Tallinn
Autori sõnade kohaselt muusika elementaarteooria õpik õpetajatele. Raamatut võib pidada originaalseid muusikateoreetilisi neologisme sisaldavaks traktaadiks, milles on püütud kirjeldada muusikat kui terviknähtust ja selle koostisosi.
Uleksin, Helena 2006: "Varajase muusika terminoloogia". Magistritöö, juhendaja Mati Erelt. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti keele õppetool. 267 lk.
Kommentaarid: Uurimus ja sõnastik. "Varajase muusika terminite sõnastik on koostatud mõistepõhiselt terminibaasi programmi MultiTerm 5.5. abil. Programmis on selle sõnastiku aluseks olevas terminibaasis 425 kirjet, st siin tähestikulises sõnastikus on kokku 975 artiklit: 425 sõnaartiklit, kus on info mõiste kohta, sünonüümid ning tõlked ning 550 viiteartiklit."
Vahter, Artur 2003: "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng". Toimetaja Maris Valk-Falk. Scripta Musicalia. 92 lk. ISBN 9985-9352-2-5
Kommentaarid: Uurimus ja sõnastik. Terminite tähestikulises sõnastikus on 125 märksõna. Sünonüümid, vasted võõrkeeltes, terminite ajalooline kasutamine. Ulatuslik eessõna eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemisest. Loendid: kasutatud allikad, allikmaterjalide kronoloogia, nimeloend, aineloend, lühendid.
