Vikipeedia:Keeletoimetamistalgud 2021/22

Keeletoimetamistalgute juhend Osalejad

2022. a talgute parimate väljakuulutamine. Vasakult Sirje Tomiste (IV koht), Inga Ritso (parim uus tulija), Mariin Pantelejev (I koht), Eve Sooneste (III koht). Pildilt on puudu Kaja Randam (II koht). Foto: Kristel Ress

Keeletoimetamistalgud toimusid 1. detsembrist 2021 kuni 14. märtsini 2022. Talgute eesmärk oli keeleliselt parandada ja ladusamaks muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavaid artikleid ning väärtustada keeletoimetaja tööd.

Talgud korraldasid Eesti Keeletoimetajate Liit, Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti.

Talgute auhinnafond on 2750 eurot: kokku 2000 eurot esimesele kolmele tublile talgulisele, kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid tunnustusmüks 250 eurot neljandale ja 500 eurot MTÜ Wikimedia Eestilt parimale uuele talgulisele ehk inimesele, kes ei ole osalenud ei 2017/18., 2018/19., 2019/20. ega 2020/21. a talgutel. Võitjad kuulutatakse välja Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril mais Tallinnas.

Kuidas osaleda

Talgutega võis liituda kogu toimumisaja jooksul 1. detsembrist 2021 kuni 14. märtsini 2022.

Osaleda said kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Vikipeedia kasutajaks registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks" või sisselogimise lehekülge. Kasutajanimi jätab talgulise anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmiseks tuleb oma nimi žüriile teatavaks teha.

Talgutel osalejad valisid toimetatavad artiklid soovitatavalt keeletoimetamist ootavate artiklite hulgast. Märkus oli mõeldud keeletoimetamist vajava artikli valimisel abiks, kuid arvestati ka keeletoimetamist vajavaid ilma märkuseta artikleid. Talgulised pidid lisama oma kasutajanime ja keeletoimetatavate artiklite pealkirjad keeletoimetamistalgutest osavõtjate ja toimetatavate artiklite lehele. Arvesse läksid vaid täies mahus keeletoimetatud artiklid. Kui artikkel oli keeletoimetatud, tuli eemaldada ka toimetusmärkus (juhendis "Toimetusmärkuse eemaldamine").

Tubli talguline täitis keeletoimetaja ametiülesandeid ehk vajaduse korral

• ühtlustas lausete stiili, parandas süntaksivead (vajaduse korral sõnastas laused ümber),
• korrigeeris sõnajärge ja -valikut (nt kui oli eksitud sõnade tähendusega),
• parandas õigekirja- ja loogikavead,
• ühtlustas oskussõnavara kasutamise,
• parandas vormistust,
• kontrollis nimede õigekirja,
• ühtlustas viidete vormistust.

Lisapunkte andis see, kui keeletoimetaja

• kontrollis faktide õigsust, vea leidmisel parandas selle või kui viga nõudis suuremat uurimistööd, kirjutas selle kohta märkuse(d) arutelukasti,
• kontrollis terminite õigsust, vea leidmisel parandas selle või kirjutas märkuse arutelukasti.

Žürii

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Ann Siiman (žürii esimees, kutseline keeletoimetaja, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Mirel Püss (Eesti Keeletoimetajate Liit, OÜ Tekstitohter), Riina Reinsalu (kutseline keeletoimetaja, Eesti Keeletoimetajate Liit), Helin Kask (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Käbi Laan (MTÜ Wikimedia Eesti). Žürii selgitas välja parimad keeletoimetajad, keda premeeriti auhinnaga. Hindamisel võeti arvesse nii keeletoimetatud artiklite kvaliteeti kui ka mahtu.

Auhinnad

• Parima keeletoimetaja peaauhind oli 1000 eurot.
• Teine auhind oli 600 eurot.
• Kolmas auhind oli 400 eurot.
• Kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid tunnustusmüks oli 250 eurot.
• Wikimedia Eesti parima uue talgulise auhind oli 500 eurot.

Võitjad avalikustati ja auhinnad anti üle Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril 21. mail Tallinna Ülikoolis.