Viitenumber
Viitenumber on struktureeritud info, mida saab edastada krediitkorralduse makseinfona pankadevahelises krediitkorraldusskeemis.[1]
Hiljemalt alates 2014. aasta veebruarist on vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 260/2012 Eesti pangad kohustatud riigisiseste kreeditkorralduste teostamiseks kasutama üleeuroopalist makseskeemi. Vastavalt SEPA kreeditkorralduse skeemi implementeerimise juhendile [2] on võimalik kreeditkorralduse makseinfona edasta kas struktureerimata infot või struktureeritud infot, aga mitte mõlemat üheaegselt.[1]
Viitenumbri standard muuda
Standard määrab viitenumbri pikkuse, kontrolljärgu asukoha ning kontrolljärgu arvutamise algoritmi. Viitenumber on käesolevale standardile vastav ning makse saaja poolt koostatav numbriline makse selgitus. [3]
Viitenumbri standardi nõuded[3]:
- Viitenumbri maksimaalseks pikkuseks on 20 sümbolit ning minimaalne pikkus 2 sümbolit.
- Viitenumbri viimane sümbol on kontrolljärk (st, et viitenumbri koostaja kasutada on vahemik 1..19 ja lõppu lisandub 7-3-1 meetodil arvutatud kontrolljärk).
- Viitenumbri esituses võivad sümbolid olla parema loetavuse tagamiseks neljakaupa grupeeritud, kasutades eraldajana tühikut. Viitenumbri elektroonses esituskujus tühikud puuduvad ja neid ei sisestata.
- Kontrolljärgu arvutamine toimub 7-3-1 meetodi alusel:
- Viitenumbri märkidele esimene kuni eelviimane (st välja arvatud kontrolljärgu koht) seatakse paremalt vasakule kaalud 7,3,1,7,...;
- Märgid korrutatakse kaaludega ning saadud tulemused liidetakse kokku;
- Leitakse saadud summale (2) järgnev kümne korrutis ning lahutatakse sellest saadud summa (2);
- Saadud arv (3) on kontrolljärguks ning viitenumbri viimaseks märgiks.
- Viitenumbri koostab arve lähetaja ja selle sisu on vaba.
Standardi rakendamine muuda
Pangad kontrollivad alates 1. veebruarist 1997 viitenumbri vastavust standardile ning nimetatud kuupäevast alates ei aktsepteeri viitenumbri väljal standardile mittevastavat numbrit.[3]
Vaata ka muuda
- SEPA Single Euro Payments Area