Vigurlend

Võistluslennuk Extra 300L
Patriots (7619317538) (2).jpg

Vigurlend ehk aerobaatika on tavaliseks lennuks mittenõutav manööverdamine ja kujundite moodustamine õhus, mille juures lennuk (kaasajal ka helikopter) pöördub osaliselt või täielikult ühe oma telje ümber. (Meenutame, ruumis on kolm telge).

Vigurlennuks võiks üldiselt nimetada igat manöövrit peale hariliku lennu (pöörangud, viraažid, maandumised). Vigurlennu eesmärk on lenduri ruumitaju treenimine ja lennuki lennuvõimekuse tundmaõppimine. Eristatakse lihtsaid, keerukaid ja ülikeerukaid vigurlennu elemente:

  • Lihtsad elemendid: viirang, kaheksa, spiraal, libistus, pikee/äkktõus kuni 45°.
  • Keerukad elemendid: lahingpöörang, ületiiva pöörang, kiirkeeris, sõlm, immelmann, püstpööre, pööris, pikee/tõus üle 45°.
  • Ülikeerukad elemendid: juhitav keeris, keerisviirang, püstkaheksa, jne.

Sooritatakse ka paaris- ja rühmavigurlende. Vigurlend on ka üks lennuspordi aladest, samuti sõjaväelenduri üks tähtis oskus.[1]

Vigurlennus esitatakse sageli äärmuslikke lennuasendeid, -manöövreid ja -kiiruseid, samuti üksteisele äärmuslikult lähestiku lendavate lennukite suuremate rühmade keerukaid kujundeid lennupidudel.

ViitedRedigeeri

  1. EE 10, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998, lk. 388