Vesikütuseelement
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vesikütuseelement on mittetoimiv igiliikuri konstruktsioon, mille töötas välja Stanley Alley Meyer (1940 – 1998). Meyer uskus, et vesikütuseelement võimaldab kasutada bensiini asemel kütusena vett. Meyeri väited vesikütuseelemendi abil töötava auto kohta kuulutati 1996. aastal Ohio kohtus petturluseks.
Stanley Allen Meyer muuda
Meyeri väidetav vesikütuseelement eraldas vee vesinikuks ja hapnikuks ning põletas energia tootmiseks vesinikku, taastades veemolekulid. Meyer kinnitas, et seade vajab elektrolüüsi teostamiseks vähem energiat kui bensiinimootoriga auto ning kasutas elektrolüüsi jaoks hapnikku ja vesinikku sisaldavat Browni gaasi segu. Selline seade eirab termodünaamika seadusi, olles igiliikur. [1]
Stanley Meyer kasutas oma patentides termineid "kütuselement" või "vesi kütuselement", viidates seadmele, kus vesi toodab energiat elektrolüüsi teel. See terminoloogia erineb tavapärasest keelekasutusest, kus sellist seadet nimetatakse "elektrolüütilisteks elementidiks". Meyeri veekütuselement tarbis elektrit, mitte ei tootnud seda. Meyeri 1990. aasta patendis nimetatakse seadet "veekütuseelemendi agregaadiks", mis koosneb veekondensaatorist ja toodab energiat elektrolüüsi teel.[2]
Meediakajastus muuda
Ohio telejaama uudistesaates demonstreeris Stanley Meyer omaehitatud sõidukit, väites, et selle kütus pärineb tema leiutatud veekütuseelemendist. Ta ütles, et sõiduks Los Angelesest New Yorki piisab vaid 22 gallonist veest. Tema väiteid kritiseeris Philip Ball, nimetades Meyeri põhimõtteid pseudoteaduseks. Meyerit süüdistati petturluses pärast seda, kui kaks investorit to kohtusse kaebasid. Meyer suri ootamatult 1998. aastal restoranis einestades, mis tekitas spekulatsioone tema surma põhjuste kohta. Meyeri vend kahtlustas mõrva, kuid ametlikuks surmapõhjuseks kuulutati kõrge vererõhk ja ajuaneurüsm.[3]
Patendid muuda
Meyeri patendid on aegunud. Tema leiutised on nüüd piiranguteta ja autoritasudeta avalik omand, mis on kõigile kasutada. [4] Ükski mootori- ega sõidukitootja ei ole Meyeri ideid kasutusele võtnud. [5] [6] [7]
Viited muuda
- ↑ Ball, Philip (14. september 2007). "Burning water and other myths". Nature: news070910–13. DOI:10.1038/news070910-13.
- ↑ Mall:US patent: Method for the production of a fuel gas
- ↑ Pepijn van Erp (10. november 2020). "Stanley Meyer, the inventor of the water-powered car, was not killed by Belgian investors". pepijnvanerp.nl (Ameerika inglise). Vaadatud 15. detsembril 2020.
- ↑ "General Information Concerning Patents". uspto.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2011. Vaadatud 3. novembril 2022.
- ↑ Simpson, Bruce (juuli 2008). "HHO "run your car on water", a guide for journalists". Aardvark Daily. Vaadatud 3. novembril 2022.
- ↑ MarkCC; Bad Physics (27. oktoober 2011). "I get mail: Brown's Gas and Perpetual Motion". scientopia.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2013. Vaadatud 3. novembril 2022.
- ↑ Kollist, Andres (21. veebruar 2021). "Inimesed ja energia: Eesti tulevikuvaade". Kesknädal. Vaadatud 21. veebruar 2021.
Välised lingid muuda
- "Stanley Meyer's Water Fuel Cell". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2014. Vaadatud 25. augustil 2018.
- Stanley Meyer biography from waterpoweredcar.com
- Fuel for fraud or vice versa? (On Stanley Meyer) — summary of the article in New Energy News.
- Meyer's rebuttal letter to New Energy News.