Vesiaeroobika
Vesiaeroobika (akvaaeroobika, vesivõimlemine) on kehalise treeningu sooritamine vees.
Vesiaeroobika on aeroobse treeningu vorm. Treeningus osalejad on kas madalas või sügavas vees. Tavaliselt toimub treening muusika saatel. Kasutatavad abivahendid on näiteks vesivõimlemisnuudlid, vesiaeroobika hantlid, jalamansetid, süvaveevööd, kindad.[1]
Vesiaeroobika stiilide hulka kuuluvad süvaveeaeroobika, zumba, vesispinning, vesipoks.
Erinevus tavaaeroobikast muuda
Vesiaeroobika sarnaselt kuiva-maa aeroobikaga keskendub südame-veresoonkonna töö tugevdamisele.[2] Vesiaeroobikas kasutatakse kehalise koormuse suurendamiseks vee füüsikalisi omadusi (inerts, veetakistus, üleslükkejõud, turbulents). Vees toimib üleslükkejõud, kuival maal gravitatsioonijõud.[2]
Pulsisagedus on madalam (kuni 13%) ja koormus jaotub ühtlasemalt eri lihasrühmadele.[1] Keha kaotab rinnuni vees 85–90% kehakaalust, mistõttu vesiaeroobika ajal on pinge liigestele minimaalne, väheneb liigeste põrutus- ja venitusoht. [2]
Vesiaeroobika levinumad stiilid muuda
Vesiaeroobika ehk vesivõimlemine muuda
Klassikakaline vesiaeroobika treening toimub rinnuni ulatuvas vees, abivahenditeks võivad olla jalamansetid, nuudlid, kerged hantlid, kindad. Treenida saab ka ilma ujumisoskuseta.[3]
Süvavee aeroobika muuda
Treening toimub sügavas vees. Treenimisel kasutatakse spetsiaalset süvavee vööd, põhjaga puudub kontakt.[4] Vöö tõstab inimese püstiasendisse ja hoiab veepinnal.[5]
Vesispinning muuda
Treening toimub rinnuni ulatuvas vees, basseinipõhja toetuval jalgrattal.[4]
Vesipoks muuda
Vees treenimisele on kohandatud kikkpoksi (kick-boxing) elemendid. Tuntud ka kui aquabox või hydroboxing.[6]
Ringtreening muuda
Kombineeritud treeningu käigus treenitakse “treeningujaamades”, kus sooritatakse erisuguseid harjutusi eri vahenditega.[5]
Aqua Latino ja Aqua Zumba muuda
Vesiaeroobika tantsuline treening latiinomuusika saatel.[7]
Vesijooga muuda
Kasutatakse joogavõimlemise elemente. Keskendutakse lihaste ja tasakaalu treenimisele. Treening võib toimuda spetsiaalsetel veepinnal ujuvatel mattidel või laudadel.[7]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti Võimlemisliit. "Vesiaeroobika". Originaali arhiivikoopia seisuga 7.10.2021. Vaadatud 7.10.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Fitness. "Vesiaeroobika kasulikkus". Vaadatud 7.10.2021.
- ↑ Liina Raska. "Vesiaeroobika". Vaadatud 7.10.2021.
- ↑ 4,0 4,1 Kaire Kenk (25.09.2003). "Süvaveeaeroobika ravib haigeid liigeseid". SL Õhtuleht. Vaadatud 7.10.2021.
- ↑ 5,0 5,1 Kadri Kütt (13.02.2018). "Sinustki võib saada basseinikala!". Liigume. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.10.2021. Vaadatud 7.10.2021.
- ↑ Catri Valner, Evelin Kivilo-Paas (16.12.2004). "Veega Võidu". Delfi. Vaadatud 7.10.2021.
- ↑ 7,0 7,1 Eesti Spa Liit. "Rühmatreeningud". Vaadatud 7.10.2021.