Verekoer
| Verekoer | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 84 | |
| Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
| Alarühm | 1: hagijad |
| Alajaotis | 1: suurekasvulised |
| Standard nr | 84 12.07.2002 (en et) |
| Päritolumaa |  Belgia Prantsusmaa Suurbritannia
|
| Kohalik nimi | chien de Saint-Hubert, Bloodhound |
| Töökatsed | jah |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 68 ±4 cm (isane) 62 ±4 cm (emane)[1][2] |
| Kaal | 46–54 kg (isane) 40–48 kg (emane)[1][2] |
| Kattekarv | |
| Karvkate |
|
| Eluiga | 7–8 aastat |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Verekoer on Belgiast pärit koeratõug.
Tõu aretajaiks peetakse Belgias Saint-Hubertis asunud, püha Hubertuse järgi nime saanud kloostri munki. Koeratõu prantsuskeelne nimetus on ‘chien de Saint-Hubert’ (Saint-Hubert'i koer).
Tõustandardis on koera kasutuse kohta muuhulgas kirjas järgmist: "Suurte ulukite jahtimiseks kasutatav hagijas, teenistuskoer, jälituskoer ning perekoer."[1][2]
Sama allikas lisab koera käitumise/iseloomu kohta muuhulgas kirjas järgmist: "Rahulik, vaikne ja heatahtlik. ... Tundlik nii komplimentide kui korralekutsumise suhtes."[1][2]
- Pildid
-
-
-
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Barwick, M. Aspects of Bloodhound History (PDF)
- Boitard, Jean-Pierre, Le Chien de Saint-Hubert, éditions Artémis 2002. ISBN 2-84416-155-3
- Dalziel, Hugh. British Dogs Ch IX
- Fogle, Bruce (2000). The New Encyclopedia of the Dog. Dorling Kindersley (DK). ISBN 0-7894-6130-7.
- Reed, Lena & Brey, Catherine F. (1991). The New Complete Bloodhound. Howell Book House. ISBN 0-87605-077-1.
- Tweedie, Jan (1998). On the Trail!: A Practical Guide to the Working Bloodhound and Other Search and Rescue Dogs. Alpine Publications. ISBN 1-57779-005-7.
Välislingid muuda
Verekoer – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Verekoer veebisaidil koer.ee