Veit Bach
Veit Bach (ka Vitus Bach; umbes 1550, Wechmar või Bratislava – enne 1578 või 8. märts 1619, Ungari) oli Ungari pagar või veskimees, kes Johann Sebastian Bachi kinnitust mööda rajas Bachide suguvõsa, millest kujunes Lääne muusikaajaloo tähtsaim suguvõsa.
Veiti poeg Johannes Bach (u 1580–1626) oli Johann Sebastiani vanaisa Christoph Bachi isa, niisiis oli Veit ise Johann Sebastian Bachi vanavanavanaisa.
Kuna Veit Bach oli luterlane, sattus ta roomakatoliiklastest Habsburgide valitsuse aegses Ungaris usulise tagakiusamise ohvriks. Seepärast põgenes ta Saksamaale, kus asus elama Wechmari külla Tüüringis. Tema järeltulijad elasid samas kuni Johann Sebastiani vanaisa Christoph Bachini, kes kolis Erfurt, kus võttis vastu töökoha linnamuusiku ehk Stadtpfeifer'ina ("linna torupillimängija").
Veit Bachi poeg Johannes õppis muusikat linna torupillimängija käe all.