Vasilde küla

Vasildõ (vene keeles Настахино (Nastahhino)) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis. Ajalooliselt jäi küla Setumaale Vaaksaarõ nulka.

Vasildõ küla on setude küla, mis täna asub täpselt tänase Eesti Vabariigi ja Venemaa ajutise kontrolljoone ääres – piirijoon ja Vene piirivalve torn on kohe Vasilde külasse sissesõidul Meremäe või Kitse poolt. Vene keeles on peale teist maailmasõda küla nimena kasutusel Nastahino. Arvis Kiristaja koostatud "Setomaa kohanimed"(Seto Instituudi Toimetised 1, lk. 181-182) on Vasildõ küla nime kohta kirjas, et küla nimena on kasutatud Nastki (1585), Nastahino (1897b, 1904, 1970b, 1988), Nastahina (1900a), Vasilte (1900b, 1928), Vasildõ (1904, 1996), Nastahhino (1996), Nastahino (2010). - küla Pankovitsa (vallas, külanõukogus), Meremäe vallas. Alates aprillist 2015 liideti Pamnkjovitsa vald Petseri linnasundusega ja sellega muutus ka Vasildõ küla administratiivne alluvus. Peale aastat 1991 on Vasildõ külas kolmes talus alles suveperemehed, kes elavad muul ajal Peterburis. Võrumaa tuntud poliitiku Ülo Tuliku(1957-2022) ema sünnikodus (Kallaste pere talus) elab Peterburist pärit naine, kes töötas varem lillemüüjana Leningradis ja kes elanud vist ainsana külas mõnel aastal talvelgi. Lahe pere talus on nüüd suveperenaiseks Peterburis asuva kuulsa Lezgafti Kehakultuuri Instituudi dotsent.Kui peale 1991 tuli külasse Vene piirivalve (neil küla piiril vaatlustorn), siis on tee Kirova mõisa kaudu külasse päris heal tasemel tee korda tehtud (küll pole veel mustkatet) ja külasse on piirivalve jaoks toodud uus betoonpostidega elektriliin, mida varem ei tahetud aastakümneid Vasildõ külani tuua.

Vasildõ küla kuulub peale teist maailmasõda Pihkva oblasti Petseri rajooni, Pankjavitsa külanõukogu alla (kuni 2015). Vasildõ küla rahva jaoks on kodukirikuks olnud Pankjavitsa õigeusu kirik[1] ning küla mattis oma lahkunuid just selle kiriku surnuaiale. Petserist sai Vasilde külla nii, et tuli sõita bussiga Pankjavitsa ja seal hakata liikuma Krantsova küla poole, kus tuli pöörata vasakule suunduvale külavahe teele, mis tõi otse Vasildõ külla. Muidugi oli võimalik käänata enne Krantsovat Kirova mõisa suunas ja tulla sealtkaudu Vasildõ külla. Kirova mõis tegutses kuni 1939-1940. Näiteks Vasildõ küla Vasildõ talu peremees Peeter Vasilde (Vasildõ Pietre) (1888-1930) töötas lisaks talu pidamisele Kirova mõisa viinaköögis. Kui vaja tulla Vasildõ külla Võrust, siis sõideti Petseri bussiga Kitse peatusse (seal praegu piirijoon, aga piiriületust enam pole) või siis bussidega mis Meremäelt keerasid Obinitsa peale, siis tuli maha minna Meremäel (bussipeatus oli peaaegu kooli vastas) ja keerata samalt poolt külateele, mis viis läbi ümbruskonna väiksemate külade Vasildõ külla, kus küla teises otsas jagunes tee kaheks, paremale läks tee Kirova mõisa poole (mille varemed külast paistavad) ja sealt juba kas Pankovitsa või mujale või siis pöörata vasakule, mis viib Krantsova küla juurde ja seal võimalik keerata paremale Pankovitsa suunas ja vasakule Eesti poole. Praegusel ajal ilmselt peab üle piiri minema Koidulast ja sõitma Kirovosse – seal asus see Kirova mõis (alles vaid mõisahoonete varemed).

Vasildõ küla koordinaadid: 57kr 42min 55,93sek 27kr 28min 26,99sek

Vasildõ küla talud ja pered:

Kui Vasilde külasse tulla Meremäe või siis Kitse poolt algas külatänav (mis nagu Lydia Koidula laulus), siis vasakut kätt:

1. Kindluse pere talu

2. Lahe pere talu

3. Vasilde pere talu – Vasilde ja Ambo talu vahelt läks vasakule väike külatee, mis viis metsa ja küla karjamaadele

4. Ambo pere talu (oli külavahetee otsas, sest siit läks vasakule tee Krantsova küla poole, mille ääres siis oli juba Parve pere talu)

5. Parve pere talu

Meremäe poolt tulles paremat kätt külateel jäid:

1. Kallaste pere talu – oli kohakuti Lahe pere taluga (väravate järgi), aga aia osa ulatus ka Vasilde pere talu maaga kohakuti.

2. Pilve pere talu (Ambo taluga peaaegu kohakuti, Pilve talu külatee otsas ja veidi nagu paremale mineva tee ääres, mis viis siis Kirova mõisa poole) ja sealt edasi Krantsova-Pankovitsa teele

[1] Pankjavitsa Nikolai Imetegija kirik. Pankjavitsa Nikolai esimene puust kirik põles ära 1871. aastal, puidust ristikujuline kirik, puust, valmis 1877. aastal ja oli Vabadussõja ajal oli korduvalt lahingtule all. 2009. aastal valmis uus kirikuhoone, mis pühitsetud Nikolai Imetegija kirikuks.