Varavastane süütegu

Varavastane süütegu (inglise keeles criminal offence against property) on isikute, asjade ja õiguste vastu suunatud kuritegu.[1]

Varavastaste süütegude süstematiseerimine

muuda

Süstematiseerimine õigushüve alusel

muuda

Varavastaste süütegude süstematiseerimisel õigushüve alusel lähtutakse kaitstava õigushüve rahalise väärtuse olemasolust. Eristada võib kaht liiki varavastast süütegu:

  1. süüteod, mis on toime pandud õigushüve vastu, mille puhul ei ole tähtis selle rahaline väärtus (röövimine, kahjustamine, vargus, omastamine);
  2. süüteod, mis on toime pandud õigushüve vastu, millel on rahaline väärtus (kelmus, väljapressimine).[2]

Süstematiseerimine teoviisi alusel

muuda

Varavastaste süütegude süstematiseerimisel teoviisi alusel lähtutakse rahalise väärtusega õigushüve kahjustamise viisist. Selle põhjal jagunevad varavastased süüteod kaheks:

  1. varavastase süüteo toimepanemisel on kasutatud vägivalda või sellega ähvardatud (röövimine, väljapressimine);
  2. varavastane süütegu on toime pandud vägivallata (vargus, omastamine ja kelmus).[3]

Süstematiseerimine karistusseadustiku süsteemi alusel

muuda

Varavastased süüteod jagunevad kaheks:

  1. süüteod omandi vastu;
  2. süüteod vara vastu tervikuna.[3]

Varavastaste süütegude liigid

muuda

Vargus

muuda

Vargus on võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine ehk teise isiku asjale uue valduse kehtestamine eesmärgiga asi omastada.[4] Asi tähendab kehalist eset, mida on füüsiliselt võimalik endaga kaasa võtta.[5]

Röövimine

muuda

Röövimine on võõra vallasasja äravõtmine vägivalla abil eesmärgiga vallasasi omastada.[6] Röövimise korral ei ole oluline asja väärtus, vaid vägivalla kasutamine. Vägivald võib seisneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjustuse tekitamises.[7]

Omastamine

muuda

Omastamisega on tegu juhul, kui võõrast vallasasjast või muust isikule usaldatud võõrast varast saadakse ebaseaduslikult kasu. Näiteks isik teeb teise isiku varaga tehinguid, milleks puudub õiguslik alus,[8] või isik jätab võõra asja endale, st omanik jääb asjast ilma[9].

Kahjustamine

muuda

Kahjustamine on nii vallas- kui ka kinnisasja negatiivne mõjutamine: asja rikkumine või hävitamine, mille tulemusena asja keha muutub, kuid ei teki varalist kahju, kuna isikule jääb õigus nõuda asja rikkumise või hävitamise(eseme muutmise) tagajärje kõrvaldamist(asja taastamist) . Asja kahjustamisel mõjutatakse seda füüsiliselt, mille tulemusena ei ole asja võimalik enam tavapärasel eesmärgil kasutada või see on keerulisem ning asja majanduslik väärtus väheneb.[10] kahjustamise definitsioon on laiem, ning ei piirdu ainult asja kahjustamises, vaid varaline kahju võib tekkida ka vara kahjustamises.

Kelmus

muuda

Kelmus on teisele isikule varalise kahju tekitamine petmise kaudu eesmärgiga saada varalist kasu.[6] Petmine on olukord, kus isik eksitab teist, esitades tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Oluline on, et petetav isik teeb varakäsutuse, mis seisneb:

  • tegevuses (näiteks sõlmib lepingu või kannab raha üle);
  • tegevusetuses (näiteks jätab lepingu sõlmimata);
  • millegi talumises (näiteks laseboma asja ära viia).[11]

Väljapressimine

muuda

Väljapressimine on kuritegu, mis seisneb võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu vägivallaga nõudmises, kui selleks puudub seaduslik alus.[12] Kui väljapressimise korral nõutakse vara üleandmist, siis tehakse seda ähvarduste kaudu. Ähvardused seisnevad:

  • isiku vabaduse piiramises;
  • häbistavate ehk taunitavate andmete avaldamises;
  • vara hävitamises või rikkumises.[13]

Usalduse kuritarvitamine

muuda

Usalduse kuritarvitamine seisneb:

  • teise isiku ärakasutamises;
  • teise isiku usalduse murdmises.[14]

Teise isiku ärakasutamine põhineb õiguslikul suhtel kannatanu ja teo toimepanija vahel. Selle alusel on teo toimepanijal õigus kas vara käsutada või võtta kannatanule kohustusi.[15] Teise isiku ärakasutamisega on tegu näiteks juhul, kui juhatuse liige sõlmib tahtlikult majanduslikult ebaotstarbekohase tehingu.[16]

Teise isiku usalduse murdmise korral jäetakse näiteks täitmata kannatanu vara üleandmise kohustus, mis põhineb õiguslikul alusel. Usalduse murdmisega tekib teisele isikule suur varaline kahju.[17]

Viited

muuda
  1. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 16.
  2. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 17.
  3. 3,0 3,1 M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 18.
  4. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3-1-1-85-11, p 36. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-85-11, (16.10.2021).
  5. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 641.
  6. 6,0 6,1 Karistusseadustik – Riigi Teataja, RT I, 21.05.2021, 9.
  7. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk-d 90–92.
  8. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 1-16-4197, p 33. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-4197/76, (16.10.2021).
  9. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk-d 659–662.
  10. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk-d 667–668.
  11. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 692.
  12. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 1-19-7945, p 21. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-19-7945/137, (16.10.2021).
  13. P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 717.
  14. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 206.
  15. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 3-1-1-63-14, p 14.1. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-63-14, (16.10.2021).
  16. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 207.
  17. M. Kairjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn: Juura 2017, lk 208.