Vannituba on inimese eluruumides paiknev ruum, kus on pesemiseks mõeldud vann. Tänapäeval on vannitoas üldjuhul ka dušš ja kraanikauss. Vannituba võib olla tualetiga ühendatud või eraldiseisev; tualetiga ühendatud vannitubadest tuleneb Põhja-Ameerika inglise keeles levinud komme nimetada vannitoaks (bathroom) tualettruumi (tihti isegi juhul, kui seal vanni ei ole).

Kahhelkivide reklaam inglise firma Pryke & Palmer Ltd. 1930. aasta kataloogist

Tavaliselt hoitakse vannitoas hügieenivahendeid nagu seep, dušigeel, šampoon, inimeste pesemiseks mõeldud pesunuustikuid ja -harju, rätikuid kuivatamiseks, hambaharju ja -pastat jms. Vahel paiknevad vannitoas kosmeetika ja ravimid. Kuna korteri või maja veevarustus paikneb üldjuhul vannitoas või köögis, asub vannitoas tihti ka pesumasin, samuti pesukuivatusvahendid (pesunöör, pesurest vms). Enamasti on vannitoad varustatud nagidega, kuhu saab pesemise ajaks riputada rõivad ja rätikud, ning peegliga, mille ees saab kasutada kosmeetikat ning kontrollida puhtust.

Sagedaste veeprotseduuride tõttu on vannituba tavaliselt kõige niiskem ruum, seepärast kasutatakse vannitubades erilisi niiskuskindlaid põranda- ja seinakattematerjale. Eestis on kõige levinumad keraamilised plaadid, millega võidakse katta kas ainult põrand, seinte alumine pool või terved seinad. Sellegipoolest ohustavad vannitube niiskuskahjustused ja hallitus.