Valgevene järved

Valgevene järved on osaliselt või täielikult Valgevene territooriumil asetsevad järved. Nende arv on ligikaudu 10 800[1]. Suurem osa järvedest asub riigi põhjaosas, Nemunase ja Daugava jõgikonnas, etnograafilises piirkonnas, mida selle järverohkuse tõttu nimetatakse Paazierje. Sealsed järved on tekkelt uuemad. Riigi lõunaosas asuvad vanemad ja madalamad järved, ka on neid seal vähem. Järvede kogupindala on ligi 2000 km², kogumaht 6-7 km³.

Asvieja järv

Järvede poolest rikkaim on Viciebski oblast, kus asub 85 % Valgevene järvedest.[2] Järverikkaimad rajoonid on (järvede all oleva osa põhjal järjestatuna) Brasłaŭ rajoon, Čašniki rajoon, Lepieli rajoon, Rasony rajoon ja Miadziełi rajoon. Kõige vähem on järvi Mahiloŭ oblastis.

Järvedest suurim on Narači järv, sellele järgnevad Asvieja järv, Čyrvonaje järv, Łukomli järv ja Dryviaty järv. Järvedest pikim on Sialava, teisel kohal on Sviri järv. Järvedest kõige laiem on Narači järv.

Kõige sügavam järv Valgevene territooriumil on Doŭhaje järv, teisel kohal on Läti piiril asuv Riča järv.

Viited muuda

  1. Блакітная кніга Беларусі: энцыкл. / Рэдкал.: Н. А. Дзісько, М. М. Курловіч, Я. В. Малашэвіч і інш.; Маст. В. Г. Загародні. — Мн.: БелЭн, 1994. — 415 с. ISBN 5-85700-133-1.. С. 13.
  2. http://samlib.ru/i/iwanowsmolenskij_w_g/viivo20021-1.shtml

Välislingid muuda