Vakk (anum)

Vakk on sõõriku või ovaalse põhjaga silindriline nõu, mille kere on painutatud õhukesest lauast, puukoorest või sarnasest materjalist. Need olid ajalooliselt tüüpilised eesti talupoja tarbeesemed, mille läbimõõt jäi tavaliselt vahemikku 30–40 cm ja kõrgus 10–20 cm.

Vakkadest lihtsaim on suuremas osas Eestis käsitsikülvil kasutatud kaunistamata külimit ehk külivakk, mis on ühtlasi ka põline viljamõõdu riist, mida on mainitud mitmes XIII sajandi ürikus.

Kaanega veimevakad ja karbid on enamasti rikkalikult ornamenteeritud. Neid kasutati ennekõike naiste mitmesuguste pidulikumate rõivaesemete ja ehete hoidmiseks. Veimevakad olid ühtaegu tähtsaks atribuudiks eesti vanas pulmakombestikus – neist jagas pruut pulmalistele kinke (veimi).

Painutatud reisivakad on alati rautatud (tavaliselt nelja vitsaga). Reisivakku kasutati pikematel sõitudel teemoona paigutamiseks.