Vagranka on metallitööstuses kasutatav šaht- või kaevusahi, kus sulatatakse malmi.[1] Vagranka on silindrikujuline ahi, millel on terasest kere ja šamott-tellistest sisevooder. Selle tootlikkus sõltub ahju suurusest. Mida suurem on ahi, seda rohkem sulamalmi toodetakse.

Väike vagranka (šahtahi) Wayne State University, Detroit, Michigan, USA

Ahju kõrgus on tavaliselt 9–12 m ja läbimõõduks kuni 3 m. Vagrankat täidetakse ahju ülemises osas olevalt suudmeplatvormilt täiteava kaudu malmkangide, koksi ja räbustiga. Täitekihtide ligikaudne suhe on 1,0 : 0,1 : 0,03. Malmi sulatamiseks kuumutatakse ahi umbes 1100–1200 °C-ni. Koksi paremaks põlemiseks suunatakse ahju suruõhku, mis võib olla ka hapnikuga rikastatud. Seejärel vajuvad sulamalm ja räbu vagranka põhja ehk koldesse, kus asuvad avad sulamalmi ahjust välja laskmiseks. Mõnel ahjul on küljes kogurid, kuhu sulamalm mööda kaldpinda voolab. Kogurist lastakse sulamalm koppa või otse vormi. Malmi väljalaskmiseks kasutatakse malmirenni ning selle peal oleva räbu eemaldamiseks räburenni.

Ajalugu muuda

Esimene teadaolev vagranka on pärit Hiinast, kus seda kasutati juba aastatel 403–221 eKr.[2] Peamiselt sulatati tol ajal selles rauda, mis valati vormidesse.

Moodsa vagranka leiutas prantsuse teadlane René Antoine Ferchault de Réaumur 1720. aastal.[3]

Viited muuda

  1. Pakk, Valter. Valamine. Tartu, EMÜ.
  2. Pigott, Vincent C. (1999). The Archeaometallurgy of the Asian Old World (inglise). University of Pennsylvania: Philadelphia. Lk 191. ISBN 0-924171-34-0.
  3. "Cupola Furnace,Cupola Furnace Applications,Cupola Furnace Process,Cupola Furnace Manufacturers". www.industrialmetalcastings.com. Vaadatud 21. märtsil 2023.