Vikipeedia

Vadim Krasnoselski

Vadim Krasnoselski (vene keeles Вадим Николаевич Красносельский, sündinud 14. aprillil 1970 Tšita oblastis, Vene NFSVs) on tunnustamata Transnistria Moldaavia Vabariigi ametlik president.

Vadim Krasnoselski
Vadim Krasnoselski
Vadim Krasnoselski (2016)
Transnistria president
Ametis
Ametisse asumise aeg
16. detsember 2016
Eelnev Jevgeni Ševtšuk
Isikuandmed
Sünniaeg 14. märts 1970 (54-aastane)
Daurija küla, Vene NFSV
Rahvus Transnistria, Vene, Ukraina
Abikaasa Svetlana Krasnoselskaja
Lapsed Ivan Krasnoselski
Ženevjeva Krasnoselskaja
Sofia Krasnoselskaja
Alma mater Harkivi sõjakool
Tiraspoli Riiklik Ülikool

Sõjaväelise ja juriidilise haridusega Krasnoselski asus separatistliku riigi etteotsa 2016. aasta detsembris Transnistria kolmanda presidendina ning valiti 2021. aasta detsembris teiseks ametiajaks. Rahvusvaheline üldsus Krasnoselski presidentuuri ei tunnusta ning Transnistriat nähakse Moldova osana. [1]

Elulugu muuda

Vadim Krasnoselski sündis Nõukogude Liidus Vene Nõukogude Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis 14. aprillil 1970. aastal. Ta sündis Venemaa Aasia-poolses osas, Tšita oblastis Daurija külas, kus ta elas kuni kaheksanda eluaastani. Krasnoselski isa oli tegevväelane Nõukogude sõjaväes ning 1978. kolis perekond Moldaavia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki Benderisse, kuhu Krasnoselski isa määrati armeeteenistusse.[2] Krasnoselski käis Benderi linna 3. keskkoolis, kus sattus pinginaabriks oma tulevase abikaasa Svetlanaga. Noorpaar lõpetas keskkooli 1987. aastal ning abiellus 1991. aastal.[3] 1987–1993. aastal õppis Krasnoselski Harkivi sõjakoolis ning 2000. aastal sai juurahariduse Tiraspoli Riiklikust Ülikoolist.[1]

Üle 20 aasta töötas Krasnoselski Transnistria siseministeeriumis, lõpetades karjääri ministrina kindralmajori auastmes. 1993. aastast 2003. aastani töötas Krasnoselski Benderi politseis ja tegi seal edukat karjääri, alustades politseis tööd uurijana ning jõudes lõpuks politseiülema kohale. 2007. aastal määras tollane Transnistria president Igor Smirnov Krasnoselski Transnistria siseministriks, kus ta püsis 2012. aastani, mil ta otsustas Ševtšuki võimule saamisel erasektorisse lahkuda. 2007–2014 oli Krasnoselski kuulutatud Moldova võimude poolt rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kohalike moldovlaste valimistel osalemisel.[1][2][3]

2012–2015 töötas Krasnoselski nõuandjana Interdnestrkomi juhatuse esimehele (Šerifile kuuluva peamine telefonioperaator Transnistrias).[1] 2015. aasta parlamendivalimistel valiti Krasnoselski Transnistria Ülemnõukokku ning 23. detsembril 2015 valiti ta parlamendi esimeheks.[4] Ülemnõukogu esimehena võttis Krasnoselski vastu seaduse, mis lubas ülemnõukogu esimehel jõustada iga seaduse, mida president ei ole jõustanud või vetostanud kahe nädala jooksul.[5] 29. septembril 2016 teavitas Krasnoselski oma plaanist kandideerida presidendiks 2016. aasta presidendivalimistel ning 11. detsembril toimunud valimistel osutus Vadim Krasnoselski valituks kolmandaks presidendiks, kui tema poolt hääletas 156 600 inimest (62,3% kõigist antud häältest; tema peavastane, võimul olnud president Jevgeni Ševtšuk sai 65 560 häält ja 26,2%).[6][7]

Karjäär presidendina muuda

Presidendina on Krasnoselski keskendunud peamiselt Transnistria-Venemaa suhete arendamisele ning Transnistria majanduse tasakaalustamisele. Krasnoselski on lähtunud oma välispoliitikast 2006. aasta 17. septembri rahvahääletusest, millega transnistrlased hääletasid Venemaaga ühinemise poolt. Seetõttu on ta keeldunud põhimõtteliselt Moldovaga läbirääkimast Transnistria-Moldova taasliitumise (kuid on rõhunud oma avatust teistel teemadel läbi rääkida) üle ning selle asemel keskendunud suhete arendamisele Venemaaga. Krasnoselski esimene visiit oli Moskvasse, kus sihiks oli suhelda mitte ainult föderaalkeskusega, vaid kaasata ka piirkondi ja avada Venemaa subjektide keskustes Transnistria kaubandusesindused. Lisaks sellele avati Moskvas Transnistria presidendi esindus.[8][9]

Samuti on Krasnoselski lubanud keskenduda Transnistria majanduse arendamisele. Ta rajas "spetsialistide meeskonna," kes pidid tegelema riigi majanduse arendamisega[6] ning on üritanud stabiliseerida Transnistria rubla valuutakurss koridoris.[10] Hoolimata lubadustest majandust arendada on mitmed vaatlejad tõdenud, et Krasnoselski on sisuliselt Šerifi juhti Viktor Gušani juhitud nukupresident, mistõttu on enamus Transnistria majandust puudutavaid sisulisi otsuseid tehtud Šerifi kasuks. Krasnoselski on soodustanud ettevõtluskeskkonna teket Šerifi jaoks, kiitnud neid korduvalt meedias ja nende mõju riigi majandusele.[11][12]

2017. aasta juunis puhkes Transnistrias skandaal, kui ajakirjandus avastas, et Krasnoselski abikaasa on vastu võtnud Rumeenia kodakondsuse. Rumeenia on Transnistria diskursuses vaenulik riik ning president ise on kuulutatud Euroopa Liidus persona non grata’ks, mistõttu oli Svetlana Krasnoselskaja uus kodakondsus probleemiks ühiskonnas.[3]

12. detsembril 2021 valiti presidendivalimistel Krasnoselski teiseks ametiajaks. 17. detsembril tagasivalitud Vadim Krasnoselski ametissevannutamise talitusel.[13] Ta sai valimistel 79% häältest, kuigi valimiste legitiimsus on kahtluse alla pandud, sest enamus tõsiseid presidendikanditaate oli valimistelt eemaldatud ning välisvaatlejad peaaegu puudusid. Krasnoselski peamiseks konkurendiks oli talunik Sergei Põnzar. 2021. aasta valimisi on nähtud märgina võimu koondumisest presidendi Krasnoselski kätte.[14][15]

Venemaa sissetungi järel Ukrainasse on Krasnoselski üritanud siiani hoida rahu Transnistrias, hoolimata plahvatustest ja valeinfo levikust vabariigis. 27. mail saatis president laiali vana valitsuse ja määras uue valitsuse etteotsa Alexander Rosenbergi, Šerifiga tihedalt seotud poliitiku. Seda on nähtud nii katsena Transnistriat Ukrainas sekkuma saada kui ka Transnistria sisepoliitilist arengut, millel välispoliitilist tähtsust väga ei ole.[16][17]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Vadim Krasnoselski: politician". People of Interest. 30.03.2020. Vaadatud 06.07.2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 Наталка Матюхіна (16.12.2016). "Новий лідер Придністров'я: від слідчого до "президента"". BBC.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Transnistria esileedi abiellus pinginaabriga. Naisteleht. 09.08.2017.
  4. ↑ "Vadim Krasnoselski won the presidential elections in Transnistria". Crime Moldova. 12.12.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.11.2018. Vaadatud 6.07.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  5. ↑ Transnistria juht Ševtšuk taotleb tagasivalimist. BNS. 30.08.2016.
  6. ↑ 6,0 6,1 Transnistria parlamendispiiker kandideerib presidendiks. BNS. 21.09.2016.
  7. ↑ Valimisstaap: Transnistria presidendiks saab Krasnoselski. BNS. 12.12.2016.
  8. ↑ Transnistria järgmine juht külastab peagi Venemaad. BNS. 12.12.2016.
  9. ↑ Transnistria kavatseb avada Moskvas oma presidendi esinduse. BNS. 13.01.2017.
  10. ↑ Transnistria juht ootab Moskvalt lisa enklaavi kulla- ja valuutavarul. BNS. 21.12.2016.
  11. ↑ Silvia Pärmann (13.06.2018). "28 aastat vanade mälestuste ja täitumatute unistuste vahel". Ekspress.
  12. ↑ "Transnistrias kamandab Šerif". Postimees. 30.09.2021.
  13. ↑ Moldova kritiseeris Vene suursaadiku käitumist. BNS. 28.12.2021.
  14. ↑ Krister Paris (05.05.2022). "Eiki Berg: Transnistria ei soovi Kremli avantüüridest midagi kuulda". EPL.
  15. ↑ "Moldava's Breakaway Transnistria Re-Elects Leader in Dubious Poll". BalkanInsight. 13.12.2021.
  16. ↑ Transnistria valitsus saadeti laiali mobilisatsiooni katkemise tõttu. Pealinn. 02.06.2022.
  17. ↑ Madalin Necsutu (27.05.2022). "Breakaway Moldovan Region of Transnistria Gets New PM". BalkanInsight.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vadim_Krasnoselski&oldid=6631024"