Vänern on järv Rootsis.

Vänern
Valgla maad Rootsi
Sissevool Klarälven, Göta kanal
Väljavool Göta jõgi
Pindala 5519 km²[1]
Pikkus 140 km
Laius 80 km
Keskmine sügavus 27 m
Suurim sügavus 106 m
Maht 153 km³
Koordinaadid 58° 55′ N, 13° 30′ E

Vänern on Rootsi suurim järv. Euroopas on ta pindala poolest kolmandal kohal Laadoga ja Äänisjärve järel.

Järve pindala on 5519 km², suurim sügavus 106 ja keskmine sügavus 27 meetrit. Veetase on 44 meetrit üle merepinna.

Suurimad lisajõed on Klarälven (põhjast) ja Göta kanal (idast). Järve edelanurgast voolab välja Göta jõgi, mis suubub Atlandi ookeani.

Kõik järve kaldad on tihedasti asustatud. Vänerni ääres asuvad (põhjast alates päripäeva) Karlstad, Kristinehamn, Mariestad, Lidköping, Vänersborg, Åmål ja Säffle.

Vänern moodustus pärast viimast jääaega osana Balti jääpaisjärvest ja Joldiamerest, millest maakerke tagajärjel moodustus Antsülusjärv. See oli ühenduses Atlandi ookeaniga Svea jõe kaudu, mis voolas läbi praeguse Vänerni ja Vätterni. Kui jätkuva maakerke tagajärjel järv Taani väinade kohal uue väljapääsu ookeani leidis ja osaliselt tühjaks voolas, muutusid Vänern ja Vättern järvedeks. Kummaski lelab tänini liike, mida harilikult magevees ei leia.

Järves olevas Djurö saarestikus asub Djurö rahvuspark.

Viited

muuda
  1. Vattenwebb. SMHI, vaadatud 4.04.2015.

Välislingid

muuda

Vänerni järv