Väino Pallum
eesti aiandusagronoom
Väino Pallum (31. juuli 1931 Aru vallas Tartumaal – 10. detsember 2023) oli eesti aiandusagronoom.[1]
Elulugu muuda
Väino Pallum oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1950 Elva Keskkooli, 1955 EPA agronoomiateaduskonna aianduse erialal. Töötas Vabariiklikus Taimekaitsejaamas, sh oli 1966–1969 vanemagronoom-toksikoloog, 1970–1979 vanemagronoom katmikkultuuride taimekaitse alal, 1980–1986 tehnoloogialabori peaagronoom, 1987–1993 labori juhataja, 1994–1995 Riigi Taimekaitseameti (hiljem Taimetoodangu Inspektsioon) järelevalveosakonna nõunik, 1996. aastast oli peaspetsialist.[1]
Teadustöö muuda
Avaldanud taimekahjustajate tõrje kohta üle 70 teadustrükise, sh üle 10 monograafia ja brošüüri.[1]
Teoseid muuda
- Uusi insektitsiide. Tallinn, 1967
- Katmikala lõikelillede ja ning sibullillede kahjustajad ja nende tõrje. Tallinn, 1981
- Potilillede kahjustajad ja nende tõrje. Tallinn, 1983
- Avamaalillede haigused ja kahjurid ning nende tõrje. Tallinn, 1986
- Aiakultuuride mittenakkushaigused. Tallinn, 1988
- Taimekaitse puuvilja- ja marjaaias. Tallinn, 1999, 2. trükk 2001
- Köögivilja säilitushaigused ja nende tõrje. // Aiapidjaja aastaraamat. Aiatark. Tallinn, 2000
- Taimekaitse köögiviljaaias. Tallinn, 2000
- Lillede taimekaitse. Tallinn, 2001
- Kartul aias ja köögis (kaasautorid L. Tartlan, T. Niiberg). Tallinn, 2003
- Peet aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, T. Niiberg). Tallinn, 2005
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti aianduse biograafiline leksikon. Tallinn, 1998, 99
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid muuda
- "Maalehe laureaat: Väino Pallum – taimetohter, kes teab aedade hingeelust kõike". Maaleht, 14. oktoober 2010
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.