Väikesadam
Väikesadam (ka väikelaevasadam, jahisadam, marina) on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid väikelaevadele või teistele alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.
Sõna väikesadam ei tähista sadama territooriumi suurust, vaid sadama poolt teenindatavate veesõidukite suurust.
Kirjeldus
muudaKõik Eesti ametlikud või avalikud väikesadamad on kantud Veeteede Ameti sadamaregistrisse.
Väikesadamad või nende osad jagunevad üldjuhul järgmiselt:
- kodusadam – harrastusmeresõitjat teenindav väikesadam, mis pakub esmaseid tugi- ja mugavusteenuseid ning ka veesõiduki lepingulist hoidmist;
- külalissadam – harrastusmeresõitjat vastuvõttev, kõrge teeninduskultuuriga ja mitmekülgseid tugi- ja mugavusteenuseid osutav väikesadam;
- paadisadam – pakub harrastusmeresõitjale ohu või ootamatu vajaduse korral turvalist sildumisvõimalust, kuid ei osuta tugi- ega mugavusteenuseid.
Väikesadamad rajatakse tavaliselt tuulte ja lainetuse eest võimalikult kaitstuna ja nende akvatooriumi sügavus on madalam tavasadamatest. Väikesadamates on määratud sadama eeskirjaga kindlaks teenindatavate veesõidkite maksimaalne pikkus ja süvis. Sageli kasutatakse väikesadamas mugavuse ja ökonoomsuse huvides ujuvkaisid. Reeglina on väikesadamas või selle vahetus läheduses slipp ja isiklike autode parkimisvõimalus. Suuremates väikesadamates võib olla paaditankla. Eesti väikesadamates on paaditanklad paigaldatud üldjuhul tasuvuse mõttes nii, et samas oleks võimalik tankida ka maismaasõidukeid.
Väikesadam või selle osa võib ühtlasi olla kohalik kalasadam või kohalik reisisadam (näiteks ühendus lähedal asuva väikesaarega).
Väikesadama sadamakaptenil peab olema vähemalt väikelaevajuhi tunnistus. Väikesadama sadamakapten ei kuulu atesteerimisele Veeteede Ameti poolt.
