Väikekoovitaja

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).

Väikekoovitaja

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Koovitaja Numenius
Liik Väikekoovitaja
Binaarne nimetus
Numenius phaeopus
Linnaeus, 1758
Väikekoovitaja levila      – pesitsusala      – läbirändel      – talvitusala
Väikekoovitaja levila
     – pesitsusala
     – läbirändel
     – talvitusala
Väikekoovitaja muna

Väikekoovitaja on 40–46 cm pikk. Tiibade siruulatus on 76–89 cm. Isaslind kaalub 268–550 g, emaslind 315–600 g.[2]

Ülapool on pruunikashall, päranipuala on valge. Tiivaalune on tumedavöödiline. Mustpruun nokk on pikk ja allapoole kõver. Jalad on pikad ja sinakashallid. Sarnaneb välimuselt suurkoovitajaga, kuid väikekoovitaja on väiksem ja tal on lagipea keskel hele triip.[3]

Liigil on viis alamliiki[4]:

Talvituvad Aafrikas, Lähis-Idas, Indias, Indoneesias, Filipiinidel, Austraalias ja Uus-Meremaal.[3]

Eestis on ta ebaühtlaselt levinud harv haudelind, kes pesitseb rabades[5].

Sisemaal toituvad putukatest, ämblikest, tuhatjalgsetest, vihmaussidest ja tigudest. Pesitsusalale jõudes söövad ka marju. Lõuna poole rännates söövad ka seemneid ja lehti. Rannikul toituvad koorikloomadest, limustest, suurtest hulkharjasussidest ning harva kaladest, roomajatest ja lindudest.[2]

Pesa asub maapinnal. Ühel ruutkilomeetril pesitseb 1–11 paari.[2]

Emaslinnud munevad maist juuni keskpaigani.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 63 × 43 mm. Muna kaalub 59,5 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 27–28 päeva.[6]

Pojad saavad lennuvõimeliseks 5–6 nädala vanuselt. Vanalinnud lahkuvad pesitsusalalt kohe peale poegade lennuvõimestumist, noorlinnud lahkuvad paar nädalat hiljem.[6]

Viited

muuda
  1. BirdLife International (2024). Numenius phaeopus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 503. ISBN 8487334202.
  3. 3,0 3,1 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 50.
  4. "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers – IOC World Bird List". www.worldbirdnames.org. Vaadatud 1. juulil 2025.
  5. L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 234
  6. 6,0 6,1 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 359–362. ISBN 0803225539.

Välislingid

muuda