Väärdilemma
Väärdilemma ehk valedilemma on mitteformaalse arutlusvea tüüp, mille puhul väidetakse, et midagi on ekslikult kas/või-olukorraks, kui tegelikult on olemas vähemalt üks lisavõimalus.[1]
Väärdilemma võib tekkida mitte ainult tahtlikust petmisest vaid ka lihtsalt lisavõimalus(t)e mitteteadmisest. Lisaks võib see olla harjumuspärase "laisa" mõtlemise tulemus, lähtuvalt inimeste kalduvusest vaadata maailma piiratud võimaluste komplektiga. Näiteks "Britta võttis sõna kapitalismi vastu, seetõttu peab ta olema kommunist" (ta ei pruugi olla ei kapitalist ega kommunist). "Roger vaidles vastu ateistile, kes kritiseeris kristlust, nii et ta peab olema kristlane". Roger võib olla ateist või hoopis budist, kes ei nõustu mõne konkreetse ristiusu vastase argumendi loogikaga.
Sarnased mõisted muuda
Sarnased või sünonüümsed mõisted on:
- vale dihhotoomia (mis kirjeldab sagedamini kahe asja eristamist, mis pole tingimata erinevad)
- vale binaarsus
- vale valik või vale valiku eksitamine
- "mustvalgelt mõtlemine
- kas/või-eksitus
- ammendavate hüpoteeside eksitus
- tõrjutud keskmise eksitus
- vale alternatiivi eksitus[2]
Näited muuda
Vale valik muuda
Vale valiku esitamine peegeldab sageli tahtlikku katset kõrvaldada mitu võimalust, mis võivad antud küsimuses kompromissiks olla. Näiteks mürasaastet käsitlevate seaduste üldine argument hõlmab vale valikut. Võib väita, et Tallinnas ei tohiks müra reguleerida, sest kui nii tehtaks, muutuks linn drastiliselt negatiivses suunas. See argument eeldab, et näiteks vältimaks pärast keskööd häirivalt suurt müra, tuleb baarid ja muud lõbustusasutused enne südaööd sulgeda. See eirab tõsiasja, et need asutused võivad kasutusele võtta muid müra alandavaid meetmeid, näiteks paigaldades helikindlaid konstruktsioonielemente, et müra liigselt ei leviks.[3]
Mustvalge mõtlemine muuda
Psühholoogias on väärdilemmaga seotud nähtus mustvalge mõtlemine. On inimesi, kes tegelevad rutiinselt mustvalge mõtlemisega, mille näiteks on isik, kes liigitab teisi inimesi kas täiesti heaks või täiesti halvaks.[4]
Viited muuda
- ↑ "False Dilemma". Department of Philosophy, Texas State University.
- ↑ Davies, W. Martin (mai 2006). "An 'infusion' approach to critical thinking: Moore on the critical thinking debate" (PDF). Higher Education Research & Development. 25: 179–193. DOI:10.1080/07294360600610420. Vaadatud 23.07.2019.
- ↑ Desantis, Nick (23. jaanuar 2012). "Data Shows Bars With Most Noise Complaints, But Is It Just Sound and Fury?". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.08.2016. Vaadatud 31.10.2015.
- ↑ AJ Giannini. "Use of fiction in therapy". Psychiatric Times. 18(7): 56–57, 2001.