Ungari rahvuslaul "Üleshüüd" (Szózat)

"Üleshüüd" (tõlgitud ka kui "Üleskutse"[1]) on Ungari rahvuslaul (mitteametlik hümn, mida tihti lauldakse rahvuslikel pidustustel). "Üleshüüu" sõnade autor on ungari luuletaja Mihály Vörösmarty. Esmakordselt ilmus "Üleshüüd" luuletusena 1837. aastal.[1]

Matthias Johann Eisen luuletas ilmselt soome või saksa keele kaudu "Szózati" "Eesti oludele vastavalt" ümber ja see ilmus tema luulekogus pealkirja "Äratus" all.[2] Esimene eestikeelne tõlge "Szózatist", tõlkijaks Karl Eduard Sööt ja pealkirjaks "Üleshüüd", ilmus 1938. aastal kümnenda hõimupäeva puhul väljaande Eesti Hõim lisas[3].

"Szózati" viisi on loonud helilooja Béni Egressy.

Tõlge eesti keelde (Karl Eduard Sööt)Redigeeri

 
"Szózati" käsikiri (algus)
 
"Szózati" algus Egressy mälestuskivil.

Sul, ungarlane, ustavalt

On kaitsta oma maa;

Ta olnud kätkiks sinule

Saab puhkepaigaks ka.


Ei paremat maailma peal

Sa paika leia joht,

Kas olgu õnn või õnnetus –

Siin saatusest su koht.


See muld su vanemate verd

On lakkamata joond,

Siin tuhat aastat rännates

Sull' mäletusi loond.


Siin sangar Árpád võimsasti

Me kodu rajanud

Ja Hunyad keset orjaööd

Uut sihti ajanud.


Oh vabadus! Lipp verine

Siin lehvind meie eel,

Ning sõda pojad paremad

On riisund eluteel.


Ehk maad küll rõhus võõras võim,

Küll äge sõjajaht –

Ta siiski uljalt seisma jäi,

Ei kustund elutaht.


Ta elab, kogu ilmale

Käib üha harras hüüd:

"Pikk katseaeg, küll pälvib see,

Kas elu, surma nüüd!"


Ei ohvriks toodud verehind

Või olla asjata,

Ei asjata, et vapramaid

Nüüd leinab isamaa.


Ei väitus asjata, ei vaim,

Jõud, püha hüüde hääl,

Või raugeda, kui lasukski

Suur needus nende pääl.


Küll ükskord sulle saabuvad

Veel ajad paremad,

Nii kuidas sajad tuhanded

Kaastundes ootavad.


Ehk tulgu, kui peab tulema,

Suur, võimas sulle surm,

Kus hiiglakalmuks kujuneb

Verd janunenud nurm.


Siis, rahvas, sinu hauakalm

Kord rahvaid ühendab

Ja miljonite harras lein

Neid vendeks pühendab.


Oh ungarlane, ustavust

Sult ootab kodupind,

Mis toidab, ja kui langed kord,

Siis mullas hõlmab sind.


Ei paremat maailma peal

Sa paika leia joht,

Kas tulgu õnn või õnnetus –

Siin saatusest su koht.[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "I. Csekey, "Hõimrahvaste rahvushümnidest"". Eesti Kirjandus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. September 1939. Lk 377.
  2. "I. Csekey, "Hõimrahvaste rahvushümnidest"". Eesti Kirjandus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. September 1939. Lk 786.
  3. 3,0 3,1 "Üleshüüd (M. Vörösmarty järgi K. E. Sööt)". Kümnendateks hõimupäevadeks (Eesti Hõimu lisa). Tallinn: Fenno-Ugria. 1938. Lk 2-3.