Turgeliai

Turgeliai
leedu	Turgeliai
poola	Turgiele
	Turgeliai vapp
Elanikke	588 (2011)
Koordinaadid	54° 27′ N, 25° 30′ E

Turgeliai on alev Leedus Šalčininkai rajoonis, Turgeliai valla halduskeskus. Alev asub Merkysi jõe ääres. Suur osa sealsetest elanikest on poolakad.

Turgeliais on postkontor ja raamatukogu. Haridust annavad kaks gümnaasiumit (poola- ja leedukeelne).

Alevisse on maetud Leedu jurist ja endine Vilniuse ülikooli rektor Simonas Malevskis.

Ajalugu muuda

Alevist lõunas asub Turgeliai linnamägi, mis oli kasutusel I aastatuhandel ja II aastatuhande alguses. Linnuse pindala on 65x40 m ja kõrgus 10-15 meetrit. Seda uuriti aastal 1968.^[2]

XV sajandi lõpus on esmamainitud Turgeliai mõisa, mis kandis toona Mažąja Merkine mõisa nime. Aastal 1500 püstitati Turgeliai külla esimene kirik. Asula põles aastal 1722 maha, seejärel ehitati uus kirikuhoone. XVIII sajandil hakkas kiriku juures tegutsema kihelkonnakool. Hiljem kuulus sealne mõis Merkinė mõisale.

Aastail 1769-1795 kuulus küla Paulava vabariiki. Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Тургея.^[3] Aastail 1836–1837 valmis praegune kirikuhoone, aastal 1850 aga Turgeliai kabel. Aastal 1903 sai Turgeliai alevi staatuse, sealne laadapäev oli 8. mail.

Aastal 1918 kuulutas Valgevene Rahvavabariik Turgeliai enda koosseisu kuuluvaks, aastal 1919 hõlvasid asula poolakad. Aastal 1939 läks küla Valgevene NSV koosseisu,^[4] aastal 1940 anti see aga üle Leedule.

Sügisel 1943 vallutasid küla Armia Krajowa väeosad ja hoidsid seda oma valduses juunini 1944, kuulutades seal välja Turgeliai vabariigi.

Nõukogude perioodil oli küla kohaliku sovhoosi keskasulaks.^[5] Aastal 2016 sai Turgeliai taas alevi staatuse.^[6]

Elanikkond muuda

116 (1885)
277 (1897)
196 (1905)
434 (1931)
382 (1959)
447 (1970)
447 (1977)

440 (1979)
517 (1982)
620 (1989)
663 (2001)
588 (2011)

Tuntud elanikke muuda

Józef Obrembski - Poola vaimulik
Edward Pawłowicz - Poola kunstnik

Turgeliai
Poolakeelne kool
Linnamägi
Leedukeelne kool
Turgeliai kirik
Kiriku sisevaade
Turgeliai
Turgeliai kabel

Viited muuda

↑ 2011 m. surašymas
↑ Lietuvos TSR archeologijos atlasas, II Piliakalniai, Vilnius, Mintis, 1975 a. Kd. 2 lk. 170 (Nr. 758).
↑ Тургея. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 267 lk.
↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі Іван Саверчанка, Зміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002.— 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.
↑ Turgeliai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015
↑ NUTARIMAS DĖL ŠALČININKŲ RAJONO SAVIVALDYBĖS GYVENAMŲJŲ VIETOVIŲ PAVADINIMŲ PAKEITIMO, GYVENAMŲJŲ VIETOVIŲ NUSTATYMO, PANAIKINIMO, TERITORIJŲ RIBŲ NUSTATYMO IR PAKEITIMO

Välislingid muuda

[1] 2011 m. surašymas

[2] Lietuvos TSR archeologijos atlasas, II Piliakalniai, Vilnius, Mintis, 1975 a. Kd. 2 lk. 170 (Nr. 758).

[3] Тургея. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 267 lk.

[4] 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі Іван Саверчанка, Зміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002.— 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

[5] Turgeliai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015

[6] NUTARIMAS DĖL ŠALČININKŲ RAJONO SAVIVALDYBĖS GYVENAMŲJŲ VIETOVIŲ PAVADINIMŲ PAKEITIMO, GYVENAMŲJŲ VIETOVIŲ NUSTATYMO, PANAIKINIMO, TERITORIJŲ RIBŲ NUSTATYMO IR PAKEITIMO

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]