Ava peamenüü

Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Johann Köleri maalist; Jeesuse ütluse kohta vaata artiklit "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!"

Iglesia Estonia Evangélica Luterana, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 10.JPG
Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata.jpg

"Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata" ehk "Kutsuv Õnnistegija" on Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvi fresko, mille maalis Johann Köler 1879. aastal. See on Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal.

1870. aastal õnnistati ehitatav Kaarli kirik sisse, kuid siseviimistlus ja altarimaalid võtsid veel aega.

Arhitekt Otto Pius Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka Kaarli kirikule tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt oli tema ka see, kes soovitas pöörduda Johann Köleri poole, sest viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud.

Ilma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud eraldiseisva altaripildi asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema altaripildi seinamaalina apsiidi võlvil. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel.

Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 23. juulil 1879 (vana kalendri järgi) ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29. juulil.

Maalil domineerivad sinine ja punane toon. Tõenäoliselt oli Kölerile eeskujuks Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju, mille oli teinud Bertel Thorvaldsen.

Köler kasutas Kristuse prototüübina Hiiumaa meest Villem Tamme, kes olevat enne surma ka Tallinnat külastanud, et fresko oma silmaga ära näha.[1]

Oma raamatus "Kolmandad mäed" on Jaan Kross võtnud teose aluseks fresko loomisprotsessi ning kirjeldanud kunstniku siseheitlust, kui ta teada saab, et Jeesus Kristuse prototüübiks valitud Ilus Villem on tegelikult õel ja kuri inimene.[2]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri