Tihtimine
Tihtimine on pragude, vahede takkudega kinni toppimine [1].
Tihtimiseks nimetatakse ehitise välispiirdes olevate pragude täitmist materjaliga. Sellise täitmise eesmärk on vähendada pragude kaudu toimuvat õhuvoolu.[2].
Palkehitise soojapidavus muuda
Palgist saab ehitada meeldiva sisekliima ja soojapidavusega maju. Seejuures on oluline tähelepanu pöörata peamisele probleemile, mis palgi kasutusel ehitusmaterjalina esineb. Selleks on õhu liikumine palkide vahel, mis võib olulisel määral halvendada palkehitiste soojapidavust. Kuna ilma täiendava tihendamiseta liigub õhk palkidevahelise vara ning teiste vuukide ja liitekohtade kaudu, siis suurenevad palkehitiste energiakulu ja niiskustihedus tuntavalt. Seepärast tuleb ehitades pöörata tähelepanu palkehitise õhutiheduse suurendamisele. Õhutiheduseks nimetatakse tarindi võimet tõkestada õhu liikumist ehk konvektsiooni läbi tarindi. Õhu liikumine toimub palkmaja puhul palkide vahedes (varad), tappliidete pragudes või teistes kohtades (nt nagu hooneosade ühenduskohad ja vuugid), kus õhul on võimalik liikuda. Samas läbi palgi õhk ei liigu.[2]
Õhu paneb maja seintes liikuma rõhuerinevus seina sise ja väliskülje suhtes. Sise- ja välisõhu rõhu vahet mõjutavad nt maja kõrgus, ventilatsioonitüüp, sise- ja välistemperatuuri erinevus ning tuul. Kuna tuule suund võib olla erinev ja muutlik, võib õhk püüda seina läbida väljastpoolt sissepoole või seestpoolt väljapoole. Kui õhk liigub väljastpoolt sissepoole, siis ei kaasne tavaliselt ohtu, et maja muutuks liiga niiskeks, aga selline õhu liikumine mõjutab sisetemperatuuri ja õhu kvaliteeti (tõmbetuule tunne), mistõttu sunnib see elanikke rohkem kütma ja kaasneb küttekulude kasv. Kui õhk liigub seestpoolt väljapoole, võib tekkida oht, et siseõhu niiskus koguneb seina sisse ning võib tekkida soojuskadu. Ühtlasi muudab õhu liikumine läbi konstruktsioonide ventilatsiooni kavandamise keeruliseks ning tänapäevase arusaama järgi on igasugune õhu liikumine läbi seina taunitav.[2]
Selleks, et õhk palkseinas ei liiguks, püütakse seda tihendada ehk tihtida erinevate materjalidega ja peamine tihtimiskoht palkehitise puhul on palkidevaheline vuuk ehk vara.[2]
Tihtimise meetodid muuda
Tihtimisel ei ole välja kujunenud ühte selget meetodit. Oluline tihtimise juures on, et saavutatakse võimalikult suur õhutihedus materjali kokku pressimise teel. Peamine tingimus on, et õhk ei saaks enam palgivahedes liikuda.[2]
Tihtimist tehakse palkseina ehituse käigus, mil iga palgi peale pannakse enne uue palgirea paigaldamist kiht tihendusmaterjali. See surutakse loomulikul teel kokku, kui uue palgirea raskus materjalile survet avaldab. Sel viisil saavutatakse õhutihedus.
Varem, kui palkehituses oli kasutusel lahtine vara, pöörati suurt tähelepanu järeltihtimisele. See tähendab, et pärast seina valmimist lisati täiendavat tihendusmaterjali seinade palgivahedesse nii seina sise kui välisküljelt. Alates 1960. aastatest on hakatud kasutama suletud servadega kinnist vara, kus tihtimismaterjal pannakse varasse tihendamata, lootuses, et õhutiheduse annavad vara suletud servad. Alates 2000-ndatest aastatest on varades hakatud kasutama spetsiaalseid poorkummist tihendeid või paisuvaid vuugitihendeid.[2]
Selleks, et tagada palkehitise sooja- ja tuulepidavus, tuleb palkide liitekohtade tihendamist teha vastavalt projektdokumentatsioonile või arvestada kasutatava materjali eripärasid. Paigaldamisel tuleb palkide vahelt nähtavaks jäänud tihendusmaterjal õigeaegselt ära lõigata, et tihendusmaterjali kaudu ei satuks palkide vahele niiskust.[3]
Kuna ülespoole avanevatesse pragudesse võib kergesti koguneda vihmavesi, on eriti oluline pöörata tähelepanu selliste pragude täitmisele, sest vastasel korral võib seda tüüpi täitmata pragudest alguse saada puidumädanik. Kui majal on vanu pragusid, mida ohustab puidumädanik, tuleb enne tihendusainet palgiprakku kanda ka kaitsevahendit sipelgate ja kõduseente vastu.[4]
Tihtimismaterjalid muuda
Tihtimismaterjale on kahte tüüpi: mahulised tihtimismaterjalid ja mittemahulised materjalid.
Mahulised materjalid:
Sammal muuda
Sammal on kõige vanem ja traditsioonilisem tihendusmaterjal. Enim on kasutatud turbasamblaid, harilikku palusammalt ja harilikku karusammalt. Sobivad kõik samblad, mida kasvab piisavalt suures koguses, mis on mahult suured ning mis kasvavad suurte ühtsete kogumitena. Sambla miinus on tema kuivamisel tekkiv haprus, tekitades probleeme peamiselt järeltihtimisel. Samuti võivad probleeme põhjustada võimalikud samblas olevad mikroobid ja putukad, mis satuvad koos samblaga seina sisse. Lisaks ei ole kuiv sammal kuigi õhutihe.[2]
Lina muuda
1860. aastatel alanud tööstusliku linatootmisega hakati tihtimiseks kasutama ka linatakku, mis on lina töötlemise kõrvalprodukt. Linatakku kasutati palju kuni 1900. aastate keskpaigani ja see on kasutusel ajalooliste palkehitiste restaureerimisel tänapäevani. Nüüdisajal kasutatakse linaste isolatsioonimaterjalide toorainena linatööstuses tekkivat lühikest jääkkiudu, mille sideainena on kasutusel sünteetiline taaskasutuskiud ja lisandina tuletõkkeaine. Linaste isolatsioonimaterjalidega saab soojustada seinu ja lagesid ning tihtida varasid, uksi ja aknaid.[2]
Puitkiud muuda
Puitkiudisolatsioonimaterjale kasutatakse laialdaselt eri vanuses hoonete soojustamiseks. Puitkiudisolatsioonimaterjalid on valmistatud hapnikpleegitatud männitselluloosist ja kuusetselluloosist saadud viskooskiust.[2]
Klaasvill muuda
Tihtimiseks kasutatakse ka mineraalvillaribasid, mis on valmistatud klaasvillast, sest selle kiud on kivivilla omast oluliselt pikem, olles õhem ja painduvam. Poorne klaasvill laseb õhku läbi ning niiskusesisalduse muutumisel see ei kahane ega paisu, sest kiud ei ima vett. Seepärast ei mõjuta õhuniiskuse muutumised klaasvilla isolatsioonivõimet.[2]
Polüpropüleen muuda
Sünteetiline polüpropüleenkiud kuulub polüolefiinide hulka, mis on lineaar- või võrkstruktuuriga polümeerid. Tihtimisel kasutatakse eri laiuse ja tihedusega polüpropüleenribasid peamiselt uute ja vanade palkehitiste liidete tihendamisel. Palkmaju tööstuslikult valmistavad ettevõtted kasutavadki vara tihendamiseks peamiselt just polüpropüleenist tihendeid.[2]
Nimetatud mahulistest tihtimismaterjalidest on kõige õhukindlam puitkiud, aga ka klaasvill tagab linast või polüpropüleenist parema õhukindluse. Mahuliste tihtimismaterjalide õhukindluse annab kokkuvõttes just kokku pressimine ja tihendamise tõhusus.[2]
Lisaks kasutatakse tänapäeval palkmajade tihtimisel ka veel mittemahulisi tihtimismaterjale.
Tihendusvaha muuda
Tihendusvaha on suhteliselt uus tihendusmaterjal ja palkmajade tihendamisel kasutusel 1981. aastast. Tihendusvaha on tekstuurne ja elastne hermeetik, millega täidetakse palkide varad. Väliselt müürimörti meenutav tihendusvaha on puhas akrüülvaha, mis kleepub palgi pinnale ja tekitab tiheda hermeetilise kihi, kui palk paika vajub.[5]
Tihendusaine muuda
Tihendusaine on mõeldud takistama niiskuse ja külma sissetungi palkide ja teiste puitmaterjalide kuivamisel juhuslikult tekkinud pragude kaudu. Tihendusaine moodustab pragude täitmisel tugeva elastse täite- ja kattekihi, olles ultraviolettkiirguse- ja ilmastikukindel ning üldjuhul ei karda tihendusaine ka hallitusseente, kopituse ning õhust kantud saasteainete mõju.[4]
Tihtimise traditsioonid muuda
Tihtimine on olnud palkmajade põhiline õhukindlaks muutmise meetod, mida on kasutatud sama kaua kui palkmaju on ehitatud. Tihtimine oli ehituse juures tegevus, millesse oli kaasatud kogu pere. Kuna keskmise elumaja puhul ulatus tihtimist vajava vara üldpikkus sageli üle kilomeetri, oli pereliikmete ülesandeks varustada ehitajaid samblaga, mis oli varem kõige levinum tihtimismaterjal. Tihtimise tähtsust ei alahinnatud, sest teati, et hoone soojapidavuse ja elamismugavuse tagamisel on sellel keskne koht. Seepärast rõhutatakse tihtimise olulisust ka kõikides 20. sajandi esimese poole ehituskäsiraamatutes, kus soovitatakse ka järeltihtimist mitmes järgus.[2]
Viited muuda
- ↑ Eesti Keeleressursside Keskuse (2017–2020) teksaurus 2.0. https://teksaurus.keeleressursid.ee/synset/402366
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 Jokelainen, J. (2015) Palkseina tihtimismaterjalide omadused. Studia Vernacula 6, 88–110 DOI: https://doi.org/10.12697/sv.2015.6.88-111
- ↑ "Eesti puitmajaliidu standardid palkehitistele" (PDF). 10. märts 2011. Vaadatud 12. oktoobril 2023.
- ↑ 4,0 4,1 "Praotäite- ja tihendusaine". Palkmajakeskus. 2023. Vaadatud 12. oktoober 2023.
- ↑ "Palkmaja tihendusvaha". Palkmajakeskus. 2023. Vaadatud 12. oktoober 2023.