The Journals of Susanna Moodie
"The Journals of Susanna Moodie" on Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi luulekogu, mis ilmus 1970. aastal. Tegu on autori kolmanda luulekoguga.[1] Teos põhineb inglise-kanada kirjaniku Susanna Moodie autobiograafilistel töödel "Roughing it in the Bush" ja "Life in the Clearings", milles räägib ta oma elust pärast Kanadasse immigreerumist.[2] Atwood keskendub teoses peategelase, Susanna Moodie kaudu immigreerumise psühholoogilisele mõõtmele.[2]
Raamat on jaotatud kolme osasse, millest igaüks koosneb omakorda üheksast luuletusest.[3] Esimene osa keskendub 1832.–1840. aastale, mil Susanna Moodie püüab pärast Québeci jõudmist uue maaga kohaneda. Teine osa räägib 1841.–1870. aastast ning keskendub tegelase elule Belleville'is. Kolmas osa keskendub 1871.–1969. aastale ning räägib Kanada ühiskonnast pärast Moodie surma.[1][4]
Raamat keskendub Moodie vaimsele kasvule tüüpilisest Victoria ajastu inimesest tänapäeva tundlikuks inimeseks, mille juures on oluline roll Kanada maastikul. Moodie sisemisest arengust rääkimiseks kasutab Atwood raamatut läbivaid võtmekujundeid, nagu puud, tuli, valgus ja pimedus.[5]
Seos Susanna Moodie ja tema teostega muuda
Atwood on luulekogu järelsõnas tõdenud, et oli Moodie teostes pettunud: tema arvates oli nende sisu oli liiga järelduslik ja ilustatud ning[2] Moodie toon liiga läbipaistmatu ja õrn[6]. Ainsad huvitavad aspektid nende raamatute juures olid Atwoodi arvates Moodie alateadvuse hääl[3] ja iseloom, mis peegeldas tollase ühiskonna kinnisideid[2]. See inspireeris Atwoodi kirjutama Moodie elust oma versiooni, vaadeldes teda "Kanada rahvushaiguse", skisofreenia kaudu.[2] Ta püüdis kirjutada sellest, millest Moodie oli enda teostes rääkimata jätnud ning rõhutada tema kokkupõrget sündsuse ja meeleheite vahel.[6]
Teost on kritiseeritud Atwoodi liigse autorivabaduse pärast: 20. sajandi kirjanikuna tõlgendas ta 19. sajandi Moodie töid vastavalt oma ajastule liiga julgelt. Seetõttu on tema välja toodud dihhotoomiad suures osas illusoorsed ning Moodie arusaamistel pole skisofreeniaga tegelikult midagi pistmist.[2]
Atwood avaldas intervjuus Graeme Gibsonile, et raamatu sünd oli juhuslik: luuletuste kirjutamist alustades ei suutnud ta ette kujutada, et ta neist hiljem raamatu koostab.[5]
Raamatu sisukokkuvõte muuda
Raamatu esimeses osas õpib Moodie pärast Kanadasse immigreerumist, kuidas uue maaga kohaneda. Moodie sündis ning elas Inglismaal, mille ühiskonda iseloomustas tsiviliseeritus ning ratsionaalsus [2]. Seetõttu on tema jaoks keeruline harjuda Kanada metsiku ja taltsutamatu loodusega. Selleks, et uus kodumaa omaks võtta, peab Moodie loobuma valguse ja ratsionaalsusega seotud asjadest (nagu ühiskond, mõistus, struktuur ning reeglid). Ta mõistab, et korrapärastele ja hävimatutele esemetele (hoonetele) keskendumine takistab tema suhet Kanadaga ning otsustab, et uue maa looduse "keele" ära õppimiseks peab ta suhtlema enda alateadliku osaga. Uue maa avastamine aitab Moodiel ka iseennast vaimselt avastada ning teost avavas luuletuses mõistab ta, et tema ebakõla Kanadaga võib olla tema enda süü. Pärast seda võtab Moodie teadlikult samme selleks, et uue maaga sidet luua.[5] Osa viimases luuletuses on selge, et Moodie muundumine on alanud, ent see on veel poolik: hirm maastiku ja loomade suhtes on endiselt alles. Ta on oma uue kodumaa reaalsuse ära tundnud, ent ta pole seda täielikult omaks võtnud.[5]
Raamatu teises osas jätkub Atwoodi mainitud rahvusliku skisofreenia teema, mida on teose järelsõnas selgitatud kui Moodie vastuolusid tema suhtumises Kanada maastikusse.[2] Osa esimesed luuletused annavad lugejale lootust, et Moodie on viimaks suutnud oma uue kodumaaga leppida: luuletuses "The Immigrants" mõistab Moodie, et tema unistus Inglismaale naasmisest on kokku kukkunud ning tema mälestused sellest riigist moonutatud. Ta saab aru, et Inglismaale naastes oleks ta sealses reaalsuses pettunud ning võtab eesmärgiks enda identiteedi leidmise.[5] Tegelikult pakub enda identiteedi avastamine uues riigis Moodie jaoks raskusi: ühelt poolt on ta suutnud Kanada omaks võtta ja ennast sellele teadlikult pühendada, ent teisalt hirmutab see teda endiselt.[2] Luuletuses "The Bush Garden" kirjeldab Moodie enda unenägu, mis väljendab tema alateadlikku hirmu metsiku looduse vastu. Vaatamata Moodie katsetele uue riigiga ühendust saada, on tema tunded endiselt kahetised.[5]
Raamatu kolmas osa keskendub Moodie metamorfoosile loodusega: ta on viimaks suutnud ratsionaalsusest ja korrapärast loobuda ning Kanada looduse "pimedus" teda enam ei hirmuta. Seda tõestab luuletus "Daguerrotype Taken In Old Age", kus Moodie seostab ennast pimeduse sümboli, kuuga.[5] Loodus pole enam ohtlik sissetungija, vaid kauaotsitud pääsetee inimkonnast ja igapäeva ratsionaalsusest [7]. Tema soov loodusega üheks saada muutub niivõrd sundmõtteliseks, et see mõjutab tema vaimset tervist: Moodie veedab oma elu viimased päevad hullumajas. Seal õpib ta ära looduse metsiku "keele", mistõttu ta paraku oma elu kaotab.[7] Pärast surma on tema loodusega ühekssaamise soov täidetud: temast on saanud hing sellel maal, mida ta varem vihkas [5]. Tema varasem suhe linnadega katkeb: keskkond, mis varem sümboliseeris Moodie jaoks korda ja reegleid, tundub nüüd vastumeelne ning arusaamatu [7].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Margaret Atwoodi koduleht. Saadaval http://margaretatwood.ca/full-bibliography-2/ Kasutatud 02.04.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Groening, Laura. 2008. The Journals of Susanna Moodie: A Twentieth-Century Look at a Nineteenth-Century Life. Studies in Canadian Literature, 8: 2. https://journals.lib.unb.ca/index.php/SCL/article/download/7995/9052?inline=1 Kasutatud 14.03.2021.
- ↑ 3,0 3,1 Davidson, Arnold E. 1980. The Different Voices in Margaret Atwood's "The Journals of Susanna Moodie". CEA Critic, 43: 1. USA: The Johns Hopkins University Press. https://www.jstor.org/stable/pdf/44376049.pdf Kasutatud 14.03.2021
- ↑ Fullerton, Carol W. 2006. The Journals of Susanna Moodie. The Canadian Encyclopedia. Saadaval https://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/the-journals-of-susanna-moodie, kasutatud 23.03.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Bilan, R.P. 1987. Margaret Atwood's "The Journals of Susanna Moodie". Canadian Poetry, 2. http://canadianpoetry.org/volumes/vol2/bilan.html Kasutatud 14.03.2021.
- ↑ 6,0 6,1 Cooper, J. P. W., Franklin, N., Murray, N. 2013. "Underskin Journals of Susanna Moodie" Atwood Editing Atwood. Gendering the Archive, 217: 105–123. https://ojs.library.ubc.ca/index.php/canlit/article/view/192676/189220 Kasutatud 16.03.2021
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Smith, E. 1993. Gender and National identity in "The Journals of Susanna Moodie" and "Tamsen Donner: A Woman's Journey". Frontiers: A Journal of Women Studies, 13: 2, 75–88. USA: University of Nebraska Press. https://www.jstor.org/stable/3346724 Kasutatud 15.03.2021.