Tekstitüüp
Tekstitüüp (ingl text type) on abstraktne kategooria, mille abil liigitatakse tekste. Liigitusalus võib olla kas vorm, funktsioon või vormi ja funktsiooni kombinatsioon.[1]
Keeletunnustel põhinev liigitus muuda
Keeletunnustel põhineva liigituse korral paigutatakse ühte tekstitüüpi keeleliselt sarnased, kuid eri žanre esindavad tekstid.[2] Keeletunnustest lähtub Douglas Biber, kes eristab kaheksat tekstitüüpi: intiimset suhtlust, infosuhtlust, teaduslikku seletust, õpetatud seletust, üldist jutustavat seletust, kujutluslikku narratiivi, situatiivset reportaaži ja veenmist.[3]
Funktsioonil põhinev liigitus muuda
Funktsioonil põhineva liigituse korral võetakse liigitusaluseks universaalsed keelelised põhitegevused.[4] Selle suuna põhiesindaja on Egon Werlich, kes eristab kirjeldavat ehk deskriptiivset, jutustavat ehk narratiivset, põhjendavat ehk argumenteerivat, eritlevat ehk ekspositoorset ja juhendavat ehk instruktiivset tekstitüüpi.[5]
Viited muuda
- ↑ Wang, Sunsoon 2009. Text types and dynamism of genres. – Discourse, of course: an overview of research in discourse studies. Toim Jan Renkema. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 81–92.
- ↑ Tsiplakou, Stavroula; Floros, Georgios 2013. Never mind the text types, here’s textual force: towards a pragmatic reconceptualization of text type. – Journal of Pragmatics, 45(1), 119–130.
- ↑ Hennoste, Tiit 2000. Allkeeled. – Eesti keele allkeeled (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16). Toim Tiit Hennoste. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 9–56.
- ↑ Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
- ↑ Werlich, Egon 1983. A text grammar of English (2nd ed.). Heidelberg: Quelle & Meyer.