Tegelik mõõde
Tegelik mõõde (inglise keeles actual size) on valmisdetaili mõõde, mis on mõõdetud ettenähtud täpsusega. Absoluutselt täpselt ei saa midagi valmistada- alati jäävad hälbed ja mõõtemääramatus, mis olenevad materjalist, temperatuurist, valmistamise tehnoloogiast, lõikeriista kulumisest jms. Ka detailipartii töötlemisel samas pingis samadel tingimustel esinevad mõõtmetes ikkagi erinevused. Täpsus on suhteline mõiste. See on parameetri tegelike väärtuste lähenemise aste tema teoreetiliselt täpsele väärtusele. Tegelik mõõde peab asuma piirmõõtmete vahel.
Näited muuda
- Ø30+0,027- Ülemine piirhälve on siin +0,027 ja alumine on 0. Suurim piirmõõde on 30,027 ja vähim 30,000. Kõlblike detailide tegelikud mõõtmed peavad asuma piirmõõtmete vahel, seega partiina töödeldud avade juhuslikud mõõtmed 30,000, 30,006, 30,021 on kõlblikud. Samas kui juhuslikud mõõtmed on 29,998 või 30,032 siis on tegemist praagiga kuna tegelikud mõõtmed on hälvetega antud piiridest väljas.
- Ø30+0,015-0,015- tegelik mõõde võib olla 30- st 0,015mm suurem või väiksem. Detailid mõõtmetega üle 30,015 mm ja alla 29,985 ei kõlba.
- Ø30+0,027+0,012- tegelik mõõde 30 mm ei kõlba. Detailid peavad olema veidi suuremad piirides 30,012...30,027 mm.
Parandatav ja parandamatu praak muuda
Mõõtmeid, mis avade puhul on alla vähima piirmõõtme, nimetatakse parandatavaks praagiks, sest neid saab veel mõõtu töödelda (sisetreimine, lihvimine, hõõritsemine). Kui aga ava tegelik mõõde on suurimast piirmõõtmest suurem, siis on tegemist parandamatu praagiga, sest seda enam töötlemisega parandada ei saa. Võllide puhul on tegelikud mõõtmed üle suurima piirmõõtme- parandatav praak ja tegeliku mõõtmed alla vähima piirmõõtme parandamatu praak.