Tarragona

Tarragona on Kataloonia sadamalinn Hispaania kirdeosas. See on Tarragona provintsi, Camp de Tarragona piirkonna ja Tarragonèsi maakonna keskus. See asub Francolí jõe suudmes Vahemere rannikul Costa Daurada.

Tarragona
[ tərəˈɣonə ]
katalaani Tarragona hispaania Tarragona
Tarragona lipp Tarragona vapp
Pindala: 55,6 km²
Elanikke: 141 151 (2024)
Koordinaadid: 41° 7′ N, 1° 15′ E

Elanike arv oli 2024. aasta seisuga 141 151.

Vana-Rooma ajal kandis linn nime Tarraco ning see oli sel ajal üks tähtsamaid linnu Pürenee poolsaarel. 2000. aastal kanti Tarragonas ja selles ümbruses asuvad Vana-Rooma aegsed ehitised UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tarragona on oluline Hispaania sadamalinn. Linn toetab samuti selle ümber koondunud naftakeemiatööstust ning Tarragona sadam käitleb ja sealt transporditakse iga aasta miljoneid tonne naftat.

Ajalugu

Tarragonas asus algselt ibeeride asula. Roomlased vallutasid selle 218./217. aastal eKr väejuht Gnaeus Cornelius Scipio Calvuse juhtimisel. Seejärel rajasid roomlased sinna tugipunkti. Aastal 45 eKr sai see Rooma kolooniaks.

Alates aastast 27 eKr kuni Lääne-Rooma keisririigi lagunemiseni 5. sajandi teises pooles oli see Rooma provintsi Hispania Tarraconensise pealinn.

Vaatamisväärsused

Antiikvaremed

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tarragona Vana-Rooma aegne kompleks hõlmab kokku 14 objekti:

• Rooma müürid
• Keiserliku kultuse ala
• Provintsifoorum
• Circus
• Koloniaalfoorum
• Rooma teater
• Tarragona amfiteater
• Varakristlik surnuaed
• Les Ferrerese akvedukt (tuntud ka kui Pont del Diable) – Tarragonast umbes nelja kilomeetri kaugusel põhjas asuv Rooma-aegne akvedukt, mis tõi Francolí jõest pärit vee Rooma-aegsesse Taracosse
• Torre dels Escipions – umbes viie kilomeetri kaugusel asuv matusetalituste torn
• El Mèdoli karjäär – Tarragonast umbes üheksa kilomeetri kaugusel põhjas
• Centcellese villa-mausoleum – Tarragonast umbes 4,5k kilomeetri kaugusel kirdes
• Villa dels Munts – Tarragonast umbes 10 km kaugusel idas
• Arc de Berà – Tarragonast umbes 20 km kaugusel idas Roda de Berà vallas

Lisaks asub arvukalt antiikseid esemeid Tarragona riiklikus arhitektuurimuuseumis.

• 
  Tarragona amfiteater
• 
  Rooma-aegsed linnamüürid
• 
  Les Ferrerese akvedukt
• 
  Arc de Berà

Religioossed ehitised

Tarragona katedraal

• Tarragona katedraal – 12.–13. sajandist pärit katoliiklik kirik, mis ühendab romaani ja gooti arhitektuuri elemente

Haridus

Tarragonas asub 1991. aastal asutatud Rovira i Virgili ülikooli kaks linnakut: Campus Catalunya ja Campus Sescelades.

Sport

Tuntuim Tarragonas tegutsev spordiklubi on 1886. aastal asutatud Gimnàstic de Tarragona. Selle jalgpallimeeskond on mänginud Hispaania kõrgliigas neljal hooajal (perioodil 1947–1950 ja hooajal 2006/07). Klubi kodustaadion on Nou Estadi Costa Daurada, mis mahutab 14 591 pealtvaatajat.

2018. aastal toimusid Tarragonas XVIII Vahemere mängud.

Välislingid

• Koduleht
• Tarragona turismileht (inglise keeles)
• Vana-Roomast pole Tarragonas pääsu, Postimees, 18. oktoober 2014