Tantsuteraapia
Tantsuteraapia on Ameerika Tantsuteraapia Ühingu definitsiooni järgi liikumist ja tantsu psühhoterapeutilist toimet kasutav loomeprotsess, mis soodustab indiviidi emotsionaalset ja füüsilist lõimumist ning sotsiaalset segunemist. Olulised tegurid on keha, tantsu ja loovuse terapeutiline suhe.[1]
Lühikirjeldus
muudaTantsuteraapia põhineb eeldusel, et keha ja meeled teevad koostööd. Tantsuterapeudid usuvad, et vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on kehas tallel lihasepinge ja piiratud liikumismustrite vormis. Keha seisund võib mõjutada suhtumist ja tundeid nii positiivselt kui ka negatiivselt, tants suudab edendada heaolu ja tugevdada immuunsüsteemi läbi lihasetegevuse ja psühholoogilise protsessi. Tants tingib inimest andma järele, elimineerima või vältima pinget, kroonilist väsimust ja muid seisundeid, mille on esile kutsunud stressi mõjud.[1]
Tantsuteraapia eesmärk on aidata inimestel saavutada suurem eneseteadvus ja positiivne tunnetus heaolust. Idee põhineb sellel, et läbi autentse liikumise saab igaüks ennast väljendada ja saavutada kontakt oma isiksuse alateadvuslike ja teadvuslike osade vahel. See kontakt aitab viia leppimiseni iseendaga.
Füüsilisel tasandil annab tantsuteraapia võimaluse treeninguks, parandab tervist, lihaskoe toonust ja koordinatsiooni ning aitab inimestel füüsiliselt vormis püsida.
Emotsionaalsel tasandil aitab tantsuteraapia inimestel tunda end rõõmsamalt ja enesekindlamalt. Annab võimaluse läbi elada erinevaid tundeid, näiteks viha, frustratsiooni, kaotusvalu, mida võib sõnaliselt olla liiga keeruline väljendada.
Vaimsel tasandil aitab tantsuteraapia suurendada kognitiivseid oskusi, motivatsiooni ja mälu.[2]
Ajalugu
muudaTantsuteraapiat mainiti esimest korda kui võimalust treeninguks Briti autorite poolt 16. ja 17. sajandil. Päriselt eksisteerima hakkas see alles 19. sajandil seoses moderntantsu ja psühhoteraapia levikuga. 1930. ja 1940. aastatel ehk samal ajal, kui hakati psühhoanalüüsi laiemalt aktsepteerima, hakkas ka tantsuteraapia esile kerkima. Samal ajal kui psühhoanalüüsis kasutati alateadvust läbi verbalisatsiooni, siis tantsijad hakkasid kasutama oma keha liikumist sarnase eneseväljendusvahendina. 1940. aastatel tegeleti tantsuteraapiaga põhiliselt psühhiaatriahaiglates. 1950. aastatel hakkas arenema uus suund tantsuteraapias: tantsu loomulik lõimumine eneseväljendusega.[3] Tantsuteraapia üks rajajaid oli Marian Chace, kes 1966. aastal oli ka üks Ameerika Tantsuteraapia Ühenduse asutajaid.[1]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Stark, A. 2002. The American Journal of Dance Therapy: Its History and Evolution. https://link.springer.com/article/10.1023/A:1022920815305. (19.11.2017).
- ↑ Aktas, G. & Ogce, F. 2005. Dance as a Therapy for Cancer Prevention. https://www.researchgate.net/profile/Filiz_Ogce/publication/7530516_Dance_as_a_Therapy_for_Cancer_Prevention/links/53f502900cf22be01c3f0165/Dance-as-a-Therapy-for-Cancer-Prevention.pdf. Asian Pacific Journal of Cancer Prevention, No 6. (19.11.2017)
- ↑ Levy, F. J. 1988. Dance/Movement Therapy: A Healing Art (1st ed.). https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED291746.pdf. The American Alliance for Health, Physical Education, Recreation, and Dance. (18.11.2017).