Tööväärtused

Tööväärtusteks loetakse nii töö eest saadavatele hüvedele omistatud olulisust kui ka mitmesuguseid sotsiaalselt ihaldatud töötamise aspekte. Tööväärtuste uurijad ^[1]^[2] liigitavad neid eri motiveerivate tegurite põhjal ehk töö tegemise eest oodatavate hüvede iseloomu kaudu. Tavapärased ehk instrumentaalsed tööväärtused osutavad töö tegemise eest saadavatele töövälistele tasudele või hüvedele. Oma olemuselt on need vahendväärtused ja kujutavad endast tööväliseid tasusid (võimalus omandada positsioon ühiskonnas, suur sissetulek, karjääritegemise võimalused, elukutsega kaasnev prestiiž). Ekspressiivsed ehk eneseväljenduslikud väärtused tulenevad töö tegemisega kaasnevatest hüvedest (töö huvitavus ja loomingulisus, töötamisega kaasnevad enesearendamise võimalused). Sotsiaalsete väärtuste (töötamine meeldivas kollektiivis) alla arvestatakse sageli ka ühistel huvidel baseeruvad ehk altruistlikud väärtused (aidata teisi, panustada ühiskonna heaks). Eestis on uuritud nii väärtuste struktuuri^[3]^[4] kui väärtuste hierarhiaid. ^[5] Saarniit nimetab siirdeaja Eestis asetleidnud väärtustemuutust väärtusteadvuse individualistlikuks pragmatiseerumiseks.

Viited muuda

↑ Ester, P., Braun, M., Vinken, H. (2006). Eroding Work Values? Ester, P., Braun, M., Mohler, P. (toim.). Globalization, Value Change, Generations (89–113). Leiden, Boston: Brill.
↑ Mortimer, J. T., Lorence, J. (1995). Social psychology of work. Cook, K. S., Fine, G. A., House J. S. (toim.). Sociological Perspectives on Social Psychology (497–523). Massachusetts, Needham Heights: Allyn and Bacon.
↑ Kaasa, A. (2011). Work values in European countries: empirical evidence and explanations. Review of International Comparative Management, 12, (5), 852–862.
↑ Rämmer, A., Titma, M. (2002). Tööorientatsioonide teisenemist mõjutavad tegurid. Titma, M. (toim.). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel (209–252). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑ Saarniit, J. (2000). Väärtusteadvus ja selle muutused. Eesti Noorsooraport: Eesti noorsoopoliitika ülevaade (217–225). Tallinn: EV Haridusministeerium.

[1] Ester, P., Braun, M., Vinken, H. (2006). Eroding Work Values? Ester, P., Braun, M., Mohler, P. (toim.). Globalization, Value Change, Generations (89–113). Leiden, Boston: Brill.

[2] Mortimer, J. T., Lorence, J. (1995). Social psychology of work. Cook, K. S., Fine, G. A., House J. S. (toim.). Sociological Perspectives on Social Psychology (497–523). Massachusetts, Needham Heights: Allyn and Bacon.

[3] Kaasa, A. (2011). Work values in European countries: empirical evidence and explanations. Review of International Comparative Management, 12, (5), 852–862.

[4] Rämmer, A., Titma, M. (2002). Tööorientatsioonide teisenemist mõjutavad tegurid. Titma, M. (toim.). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel (209–252). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

[5] Saarniit, J. (2000). Väärtusteadvus ja selle muutused. Eesti Noorsooraport: Eesti noorsoopoliitika ülevaade (217–225). Tallinn: EV Haridusministeerium.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]