Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks

Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks on abivahend, mis aitab määratleda riski tõsidust. Maatriksist selgub, millistele riskidele tuleks rohkem tähelepanu pöörata ja millistele vähem. Tänu riskide prioriseerimisele hoiab kokku paljude ressursside pealt, nt inimressurss, aeg ja raha.

Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks

Risk=tõenäosus*mõju

Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks põhineb põhimõttel, et riski saab mõõta kahe dimensiooniga :

• Tõenäosus – ebameeldiva sündmuse toimumise võimaluse suurus
• Mõju – sündmuse mõju suurus projekti eesmärkidele (aeg, maksumus, kvaliteet)

NB! Neid kahte mõõdet kasutatakse iga üksiku riski, mitte terve projekti analüüsimiseks.

Mõju

Mõju määratletakse tihti kui riski tagajärgi või mõju projekti eesmärkidele. Need mõjud saavad olla organisatsiooni eesmärkidele ainult negatiivsed l. Näiteks saab mõjudeks tuua ajakulu, kvaliteedi languse, ohtutuse languse, rahalised kulud. Mõjuskaala võib varieeruda, kuid kõige levinum skaala on viiepunktiline skaala. Tavaliselt on mõju kirjeldatud järgmiselt: väga madal, madal, mõõdukas, kõrge ja väga kõrge. Riskide ning nende mõju määratlemisel kasutatakse tihtipeale professionaalide abi, et saada hiljem täpsemad tulemused riskide prioriseerimise näol.

Tõenäosus

Tõenäosus kujutab endast antud sündmuse võimaluse toimumist. Risk on sündmus, mis juhtub võib-olla. Selle esinemise tõenäosus võib ulatuda kõigest veidi üle 0 protsendi kuni veidi alla 100 protsendi. See ei saa olla täpselt 100 protsenti, sest siis oleks see kindlus, mitte oht. Ja see ei saa olla täpselt 0 protsenti, kuna siis ei oleks see risk. Mida suurem on tõenäosuse toimumise suurus, seda tõenäolisemalt see juhtub. Lihtne näide on mündi viskamine. Kuna münt kahepoolne, on mõlemad tulemused (pilt ja kiri) võrdselt tõenäolised. Pildi tõenäosus võrdub kirja tõenäosusega. Kuna muid tulemusi ei ole võimalik saada, on mõlema tõenäosus 1/2, mida võib kirjutada ka 0,5 või 50%.

Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on tegevus, mille eesmärgiks on aidata ettevõttel mõista, hinnata ja juhtida organisatsiooni ohustavaid asjaolusid, et tagada ettevõtte edukus ja vähendada võimalikke tagasilööke. Edukas riskijuhtimine suurendab ettevõtte läbipaistvust ning annab kindlustunde ettevõtte omanikele. Riskijuhtimine võimaldab ohjata ja suunata tulevikusündmusi. Tõhus riskijuhtimine pole ettevõttele koormaks, seda viib ellu juhtkond vastavalt kehtestud põhimõtetele ja kooskõlas organisatsiooni kultuuriga. Riskijuhtimine on ka siis vajalik, kui püüad kvaliteeti tagada enne, kui üldse midagi tehtud on – näiteks uue toote/teenuse juurutamisel. Riskijuhtimine muudab töökeskkonna paremini etteaimatavaks ning aitab kaasa kliendi ootuste ja nõuete rahuldamisele. Riskijuhtimise üheks levinumaks kvalitatiivseks tööriistaks on tõenäosuse ja mõjukuse maatriks.

Riskid võivad olla mitmetel erinevatel tasanditel :

• isiklikul tasandil – nt kindlustus, pensionid, isiklikud investeeringud, tervis jne
• projekti tasandil – nt strateegia, plaanid, juhtimine jne
• äritegevuse tasandil – nt äristrateegia, ettevõtte juhtimine
• ühiskonna tasandil – nt toit, puhas joogivesi, majandustulemused, terrorism jne

Tõhus viis juhtida kriitilisi olukordi ja saavutada positiivsed tagajärjed on rõhuda riskijuhtimise tähtsusele ning selle erinevatele etappidele: riskikontseptsiooni loomine, riski õige identifitseerimine, riskianalüüs, riskihindamine, riskikontroll.

Tõenäosuse ja mõjukuse maatriksi kasutamine

Esimene samm: koostada list kõikidest võimalikest riskidest, millega projekt silmitsi seisab.

Teine samm: määratleda riski esinemise tõenäosus

Tõenäosuse hindamine käib 0–100% skaala alusel:

1-20% – väga ebatõenäoline

21–40% – ebatõenäoline

41–60% – võib-olla, keskmine

61–80% – tõenäoline

81–99% – vägatõenäoline

Kolmas samm: määrataleda mõju skaalal 1 kuni 5:

1- väga väike

2- väike

3- keskmine

4- suur

5- väga suur

Neljas samm: koostada mõjukuse ja tõenäosuse maatriks. Tegemist on risttabeliga, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused (võib olla ka vastupidi). Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta.

Viies samm: analüüsida ning kriisi olemusele vastavalt tegutseda

Riski paiknemine diagrammis ehk tulemuste tõlgendamine:

• Madal mõju / väike tõenäosus – riskid üleval vasakus nurgas on madalad ja neid võib tihti eirata.
• Madal mõju / suur tõenäosus – all vasakus nurgas esinevad riskid on mõõduka tähtsusega – kui need asjad juhtuvad, tullakse nendega toime ja liigutakse edasi. Siiski peaks proovima vähendada nende esinemise tõenäosust.
• Suur mõju / väike tõenäosus – üleval paremal nurgas esinevad riskid on väga olulised, kui need juhtuvad, kuid on ebatõenäoline, et need juhtuvad. Nende jaoks tuleb teha kõik oma võimsuses, et vähendada nende mõju, kui need juhtuvad. Mõistlik on luua situatsiooniplaanid.
• Suur mõju / suure tõenäosusega – riskid all paremas nurgas on kriitilise tähtsusega. Need on peamised prioriteedid ja riskid, millele tuleb hoolikalt tähelepanu pöörata.

Kasu tõenäosuse ja mõjukuse maatriksi kasutamisest

Maatriksi kasutamisest võib saada palju kasu. Järgnevalt on välja toodud mõned tulemused :

1. Projekti üldine riskireiting – võimaldab võrrelda sama ettevõtte erinevaid projekte. On aluseks ressursside täiendavale määramisele, projekti alustamise, jätkamise või lõpetamisotsustele.
2. Riskide pingerida – kohest reageerimist vajavate ja töökäigus lahendatavate riskide eristamine.
3. Täiendavat uurimist vajavate riskide loetelu – suured või keskmised.
4. Riskianalüüsi trendid – riskianalüüs on korduv protsess. Erinevate etappide tulemusi võrreldakse omavahel. Näiteks filtreeruvad välja olulisemad riskid või täpsustub nende mõju.