Täppiskülvik

Täppiskülvik on põlluharimisagregaat (külvik), mis on rippes, kinnitatud kolme punkti kinnitusega või haakes ehk järelveetav. Täppiskülvik külvab seemned kindlate vahede ja laiustega põllule. Seemned jaotatakse seemnekastidest seemenditesse kindlates kogustes. Seemendid asuvad taga pikki külvikut. Seemendite vahe on muudetav, enamasti kasutatakse 70 cm laiust vahet. Täppiskülvikute suurused on varieeruvad 1–48 reaskülvikuni. Viimane on suurim täppiskülvik, mille tootja on John Deere ja mis kannab nime DB120.

Masinad mõõdavad välja seemnete külvamise vahemiku. Suuremate seemnete külvamiseks kasutatakse täppiskülvikuid ning väiksemate seemnete külvamiseks kasutatakse teraviljakülvikuid ja heinaseemnekülvikuid. Täppiskülvikuga külvatakse maisi, uba ja hernest.

Vanematel ja väiksematel külvikutel on äärtes markiirid, mille otstes on randaalid, mis lõikavad triibu põldu. Markiir on seadistatud poole külviku laiuselt, et markiiri triip jääks järgmisel ringil traktori keskele. Suuremad ja moodsamad külvikud, mida kasutavad ka moodsamad traktorid ning millel on GPS-navigatsioon ja automaatroolimine kaob vajadus markiiri järele. Tänapäevane põllumajandustehnika kasutab GPS-i ning arvuti kontrollitavat külvikut, mis külvab seemneid 2 cm täpsusega. Põllule, mis on ebakorrapärane, rohkete takistustega ning liigse ülekattega ei külva täppiskülvik seemneid enam sinna, kuhu on juba külvatud.

Vanematel külvikutel on tavaliselt seemnekast igale seemendile ja väetisekast kahe või enama seemendi jaoks. Iga seemnekasti all asuvale seemne jaotustaldrikule on kinnitatud kindel arv hambaid, kuhu seeme kukub ja kindel hammaste vahe vastavalt seemnele, mida külvatakse. Hammaste vahe peab olema seadistatud nii, et üks seeme läbiks selle vahe. Tänapäeva külvikutel on sageli üks suur seemnekast, kust jagatakse seemned igasse seemendisse, mida kutsutakse keskjaotussüsteemiks.

Külviku juhtimissüsteemid

Tänapäeval on olemas kolme tüüpi külvikut: mehaaniliselt, hüdrauliliselt ja elektriliselt juhitav. Mehaaniline külvik töötab nii öelda pöörleva ratta põhimõttel, kus külvikul on lisaratas, mis on kontaktis maaga ning hakkab seemneid seemenditesse jaotama. Külviku külvinormi reguleeritakse käsitsi. Hüdrauliline süsteem võeti kasutusele, et edasi arendada pöörleva ratta süsteemi. Hüdraulilisel süsteemil on võimalik seemnete kogust jooksvalt töö käigus muuta ning on võimalik arvutile ette anda ka õige külvinorm konkreetse põllu kohta.

John Deere on tootnud seemendi, John Deere ExactEmerge, millega on võimalik külvata varasemast kiiremini. Precision Planting käis John Deere jälgedes ja lõi vDrive süsteemi. Mõlemad süsteemid on elektrilised ja on abiks kiiremaks külviks põllul. Erinevatel tootjatel oli varem välja töötatud elektrilised süsteemid, kuid puudusid lisanduvad uuendused seadmetele. Külvamisel on kiiruseks 7–9 km/h, et tagada optimaalne jõudlus. Elektriliste süsteemide lisandumisel ühildusid elektrimootorid traktori kiirusega. Tänu sellele tagati parem seemnete jaotamine seemenditesse läbi seemnetaldrikute. Vanematel külvikutel lasti seeme peale igat meetrit otse vakku.