Ava peamenüü
Aktiivne kuulamine suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)

Suhtlustõketeks nimetatakse tegevusi, mis blokeerivad rääkija soovi rääkida või viivad ta oma teemast eemale.

Tõkked on jaotatud kolmeks[1][2] [3][4]:

  • kohtumõistmine;
  • lahenduste pakkumine;
  • rääkijast (nimetatakse ka suhtluspartneriks) lähtuva vältimine.

Suhtlemist takistab ka kontakti vähesus või selle katkestamine, näiteks muude asjadega tegelemine, mujale vaatamine jms.[1]

Järgnevalt keskendume kuulaja rollis oleva suhtleja nendele tegevustele, mille eesmärk võib olla positiivne, kuid mis tegelikult mõjuvad rääkijale pidurina.

KohtumõistmineRedigeeri

Kohtumõistmine on oma olemuselt hinnangu andmine, mis käivitab vaidlemise või suunab rääkija oma teemast eemale. Kuulaja on asunud rääkija positsioonile.

Kohtumõistmiseks kuulamise asemel nimetatakse:

  • kritiseerimist ehk rääkija tegude, hoiakute, ka tema isiku negatiivset hindamist, nt Lollisti tegid. Ise tõid selle endale kaela;
  • süüdistamist/ähvardamist ehk püüdu kontrollida rääkijat, hoiatades teda, nt Räägi valjemini, muidu …, Kui sa seda ei tee, siis …;
  • sildistamist ehk teise inimese alandamist, nt Sa oled tüüpiline tibi. Sa oled järjekordne mõttetu inimene;
  • tõlgendamist/diagnoosimist ehk rääkija käitumise analüüsimist amatööri tasemel, nt Tegelikult sa ju seda ei arva. Sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada;
  • kiitmist ehk rääkijale positiivse hinnangu andmist, mis viib rääkija kuulaja rolli ehk takistab tal edasi rääkimast, nt Sul on õigus. Sa oled tubli. Just nii. Ma tean, et sa aitad mind.

Lahenduste pakkumineRedigeeri

Lahenduste pakkumise puhul asub kuulaja neutraalse positsiooni hoidmise asemel andma hinnanguid, asetades sellega ennast rääkijast kõrgemale positsioonile. Sel juhul ta ei kuula, mida suhtluspartner mõtleb ja tegelikult vajab. Rääkija tunneb end mittemõistetuna, üksildasena, sest teda ei kuulatud tegelikult ära.

Lahenduste pakkumiseks peetakse:

  • nõu andmist ehk rääkija probleemile lahenduse pakkumist, arvestamata, kas ta seda tegelikult ka tahab, nt Võiksid seda proovida. Seda on lihtne vältida, kui sa…. Oh, seda on lihtne teha, esiteks ...;
  • hoiatamist ehk rääkija õpetamist, kuidas ta peaks käituma, nt Tee seda, muidu …. Sa peaksid tema ees vabandama, ikkagi...;
  • targutamist//moraliseerimist ehk epistli lugemist, nt Mina sinu vanuses küll ei …. Sa peaksid ikka ise sõbralikum olema...;
  • ülekuulamist ehk suletud küsimuste esitamist, nt Kas kavatsed seda veelkord teha? Kas sul on nüüd kahju ka, et nii tegid? Kas nüüd hakkad …?;
  • kamandamist ehk rääkija katkestamist, nt Korda veelkord. Seleta uuesti.

Rääkijast lähtuva vältimineRedigeeri

Rääkijast lähtuva vältimise puhul ei saa rääkija oma teemaga edasi minna, ennast avada. Ta sulgub ja saab tagasisideks, et tema jutt / teema / mure / tema ise ei ole oluline. Vältimine võib tuleneda ka sellest, et kuulaja samastab ennast rääkijaga (kõnealuse teemaga). See käivitab temas soovi võtta rääkija roll, et oma kogemusi, tundeid jms edastada või jagada.

Kasutatakse

  • jutu kõrvale juhtimist ehk mõnd muud teemat algatades rääkija probleemide  juurest eemaldumist, nt See on oluline küll, kuid mis sa arvad …. Ah, jama jutt! Arvad nii? Minuga läks veel hullemini;
  • katkestamist ehk järsku oma teemale üle minemist, kuulaja rollist rääkijaks hakkamist, nt Räägime muust. Ma tean, ma tean. Räägime millestki meeldivast;
  • naljatamist, nt Tulevikus, kui meid asustatakse teistele planeetidele ümber, seda muret kindlasti pole...;
  • loogikale keskendumist ehk keskendumist ainult faktidele, kõrvale jättes tunded, nt Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis … Mõtle veel, kui sa oleksid hoopis…;
  • lohutamist ja rahustamist ehk rääkija takistamist oma probleemidest rääkimisel, nende pisendamist, nt Pole midagi, teistel on veel keerulisem. Ära muretse, see läheb üle. Küll lõpuks asjad rahunevad ja saavad paika.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Bolton, Robert (2006). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker. 
  2. Gordon, Thomas (2003). Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker. 
  3. Jalak, Kristel, Kõiv, Kadri (2001). Nõu andjast nõustajaks. Tartu: Self II. 
  4. McKay, Matthew, Davis, Martha, Fanning, Patrick (2004). Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker.