Soo määramine

See, kas munarakust areneb isas- või emasorganism, määratakse looduses mitmel moel. Kõige algelisem on see viis, kui soo määravad keskkonnatingimused, näiteks temperatuur.

Mitut liiki roomajatel, kelle munad arenevad väljaspool keha, määrab soo keskkonna temperatuur; olenevalt temperatuurist muutuvad lootel aktiivseks kas isas- või emassuguorganite arengut määravad geenid. Paraku on sellisel soo määramisel ka suur puudus; kui temperatuur on pikka aega kas kõrge või madal, näiteks üks kuu, siis sünnib liiga palju ühesoolisi isendeid.

Kui evolutsiooni käigus kujunes välja soo määramine eriliste kromosoomidega (sugukromosoomidega), siis sõltus algul sugupool sugukromosoomide arvust. Praegu on selline soo määramine levinud osal putukatel.

Kõige täiuslikum on aga viis, kui soo määravad erinevad sugukromosoomid. Näiteks imetajatel on kahesugused sugukromosoomid.

Mehe ja naise sugukromosoomid

Igas inimese keharakus on 23 paari kromosoome, sealjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Mehe sugukromosoomide paari moodustavad kaks erinevat sugukromosoomi; üks suur X-kromosoom ja üks sellest väiksem Y-kromosoom. Neid nimetatakse nii, sest nende kuju meenutab neid tähti. Naisel on kaks ühesugust X-kromosoomi.

Sugurakkudes asuvad kromosoomid ühekaupa. Seega on mehel kahesuguseid sperme : ligikaudu pooltel on X-, pooltel Y-sugukromosoom. Naise munarakud on aga kõik ühesugused, kõigis on X-kromosoom. Viljastumisel kanduvad sugurakkudes paiknevad kromosoomid, sealhulgas ka sugukromosoomid, vanemalt lapsele.

Kumb määrab soo

Tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel, kui ühinevad isas- ja emassuguraku tuumad. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi sisaldav sperm munaraku viljastab. Kui munaraku viljastab Y-kromosoomiga sperm, siis areneb poiss, kui munaraku viljastab X-kromosoomiga sperm, siis areneb tüdruk. Kuna spermas on X- ja Y-kromosoomiga sperme enam-vähem võrdselt, siis on poisi või tüdruku sünni tõenäosus ühesugune.

Tegelikult sünnib poisse rohkem kui tüdrukuid. Mõne aja pärast on aga meeste ja naiste suhe juba peaaegu võrdne, sest poiste ja meestega juhtub sagedamini õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. Mida eakamad inimesed, seda suurem on vanuserühmiti naiste ülekaal.

Sugukromosoomidega määratud tunnused

Peale selle, et sugukromosoomid määravad tulevase organismi soo, neil on veel teisigi ülesandeid.

Nendes on geenid, mille sisalduva info põhjal arenevad organismi sugutunnused. Kõige pealt arenevad esmased sugutunnused: sugunäärmed ja suguelundid. Sünniajaks on need juba olemas. Esmaste sugutunnuste järgi saab lapse soo määrata juba enne sündi, kui uurida loodet ultraheliga.

Selgroogsed loomad, sealhulgas inimene, on lahksugulised : ühel isendil on vaid ühele sugupoolele iseloomulikud sugunäärmed.

Sugukromosoomides on peale sugutunnuste ka mõningaid teisi tunnuseid määravaid geene. Näiteks ühest X kromosoomis leiduvast geenist sõltub võime eristada rohelist ja punast värvust. Ka vere hüübimise võimet määrav geen asub X-kromosoomis.