Skaleeritavus (inglise keeles scalability) on süsteemi, mudeli, funktsiooni omadus tulla toime suurenenud töökoormusega. [1]

See on põhimõte, et süsteem peab olema laiendatav (või taandatav) nii, et antud vajadused saaksid võimalikult optimaalselt rahuldatud. [2]

Skaleeritavuse näiteid:

  • kui hästi riistvarasüsteem toimib kasutajate arvu suurenemisel;
  • kui hästi tuleb toime andmebaas suurenenud päringute arvu korral;
  • kui hästi töötab operatsioonisüsteem erinevate riistvaraliikide korral. [3]

Horisontaalne ja vertikaalne skaleeritavus

muuda

Meetodid ressursside lisamiseks konkreetsetes rakendustes, süsteemides jmt.

  • Horisontaalne skaleeritavus – eraldatakse eraldi sõlmed süsteemi eri kihtide jaoks. [4]

Näiteks veebiserveri süsteemi kolmekordsel laiendamisel võivad süsteemi arhitektid klastrisse seadistada sadu väikseid arvuteid, et saavutada nende koondvõimsust, mis ületab sageli ühe traditsioonilise protsessoriga arvuti võimsuse. [5]

  • Vertikaalne skaleeritavus – eraldatakse eraldi sõlmed süsteemi eri kihtide jaoks [4], füüsiliste ressursside (protsessori võimsus, mälumaht) suurendamine.

Näiteks CPU-de või mälu lisamine ühele arvutile.[5]

Viited

muuda
  1. "Scalability". Vaadatud 23.12.2018.
  2. "Riigi IT arhitektuur" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11.01.2021. Vaadatud 23.12.2018.
  3. "Gartner IT Glossary > scalability". Vaadatud 23.12.2018.
  4. 4,0 4,1 "Hajusüsteemid" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24.12.2018. Vaadatud 24.12.2018.
  5. 5,0 5,1 "Scalability". Vaadatud 24.12.2018.