Silmiksõlg

Silmiksõlg (saksa keeles Augenfibel, inglise keeles eye fibula) on kaarsõlg, mille kujundusele on iseloomulikud paarikaupa paiknevad silmataolised kujundid – augud, lohud või puntsiga löödud topeltringid – sõlekaarel.

Silmiksõle variante Oscar Almgreni 1897. aastal ilmunud raamatus "Studien über nordeuropäische Fibelformen der ersten nachchristlichen Jahrhunderte mit Berücksichtigung der provinzialrömischen und südrussischen Formen"

Rauaaegne silmiksõlg Suffolkist

Jaotus

Silmiksõled olid Eesti alal kaarsõle tüüpidest ajaliselt vanimad, olles kasutusel juba rooma rauaaja alguses. Tüüp oli käibel 1.–3. sajandini, eesti sarja sõled isegi kuni 5. sajandini. Rootsi arheoloog Oscar Almgren jagas silmiksõled kolme suurde rühma:

• peaseeria silmiksõled
• preisi seeria silmiksõled (sellel on "silmad" ka sõlekaare alumises osas)
• eesti seeria silmiksõled (kujult väga sarnased peaseeria sõlgedele, kuid erinevustega ornamendis. On arvatud, et neid hakati sissetoodud sõlgede eeskujul kohapeal valmistama)

Silmiksõled ja teised rooma rauaaja alguses Eestisse jõudnud sõled on väga sarnased mujal Euroopas samal ajal levinud sõlgedega. See viitab sidemetele kaugete aladega, kust saabunud esemeid ja ideid kohandati vastavalt kohalike eelistustele. Mitmed uurijad on pakkunud, et just Läänemere kagurannik on olnud Eesti jaoks peamine uudsete esemete vahendaja, kuna sealt on leitud väga palju sarnaseid sõlgi.

Kirjandus

• M. Olli, M. Roxburgh. Pilguheit silmiksõlgedele – Eesti varaseimate sõlgede lugu. – Tutulus, 2017

Välislingid

• Augenfibel. Mittelalter Wiki
• Silmiksõlg Pada tarandkalmest
• Silmiksõlg Jäbara tarandkalmest
• Silmiksõled TLÜ arheoloogia fotokogus (50 fotot)