Siidikana

Siidikana (inglise keeles Silkie) on kanatõug, kelle teeb eriliseks kohev, udusulgedest koosnev sulestik, mis meenutab siidi või looma karvastikku.

Siidikana

Siidikana välimuses on veel mitmeid erilisi omadusi, näiteks on ta nahk tume, kõrvad metalliksinised ja jalal on tavalise nelja asemel viis varvast.

Tänu oma rahulikule ja leplikule iseloomule ning inimlembusele on siidikana hinnatud lemmikloom. Seda tõugu kanad on head haudujad ja hoolitsevad järelkasvu eest hästi. Seepärast kasutatakse neid tihti ka teiste lindude (sh. partide, hanede, faasanite) või haudumisega mitte tegelevate kanade tibude väljahaudumiseks.

Ajalugu

"Jaapani siidikana". Jean Bungartz, 1885.

Siidikanade päritolu pole veel selge, ent kindlasti on tegu ühega vanematest dekoratiivkana tõugudest. Aastatel 1271–1274 Hiinas reisinud Marco Polo kirjeldab sealseid "karvaseid kanu", mida peetakse siidikanade esmamainimiseks. Euroopasse jõudsid esimesed siidikanad ilmselt Siiditee kaudu.

Pidamine

Siidikanad on vastupidav tõug, mis tuleb toime ka kehvemates ilmastikutingimustes. Kauni sulestiku säilimiseks peavad aga kanad saama vajaduse korra l vihma ja tuule eest varjuda. Kanad munevad umbes 100 muna aastas. Munad on pigem väikesed ja kreemvalged või helebeežid. Siidikana kaalub kuni 1,35 kg, kukk kuni 1,8 kg; kääbusvariandi kana 500 g, kukk 600 g.