Sibelius (tarkvara)

Sibelius on noodikirjutusprogramm operatsioonisüsteemidele Microsoft Windows, Mac OS ja RISC OS, mille töötas välja Sibelius Software (nüüd osa Avid Technologyst). Seda kasutavad peamiselt heliloojad, arranžeerijad, esitajad, muusikakirjastajad, õpetajad ja õpilased, tihti klassikalise, džäss-, vokaal-, filmi- ja televisioonimuusika loomiseks. Lisaks nootide töötlemisele ja printimisele võib Sibeliuse abil kirjutatut esitada kõrge helikvaliteediga, skannida ja importida prinditud noote töötlemise tarbeks ja avaldada noote interneti kaudu ja kasutada neid iPadides.

Sibeliuse arendajate sõnul on nende programm maailma müüduim noodigraafikaprogramm kasutajabaasiga, mis küündib sadade tuhandeteni ja pärineb sajast riigist.

Välja on antud ka 'Lite' versioone Sibeliuse programmist (vähemate võimalustega ja hinnalt odavam) ning allalaaditavaid tarkvaralisasid.

Ajalugu

Sibeliuse algsed väljatöötajad olid Briti kaksikud Ben ja Jonathan Finn, kes tegid seda Acorni Archimedese arvuti tarbeks töönimega Sibelius 7. Areng (algselt operatsioonisüsteemil RISC OS ja kirjutatud assemblerkeeles) algas aastal 1986, veidi pärast seda, kui vennad Finnid koolist lahkusid. Nad jätkasid programmi väljatöötamist oma ülikooliaastatel. Nad olid mõlemad muusikaõpilased ja endi sõnul lõid nad selle programmi seetõttu, et neile ei meeldinud muusika käsitsi kirjutamise vaevarikas protsess.

Avalikkuseni jõudis programm aprillis 1993. See jooksis 3,5-tollistel diskettidel, kasutades megabaidist tunduvalt vähem mälu (näiteks vajas Sibelius 7 33-lehelise sümfooniapartituuri jaoks vaid 548 kB mälu), kuid assemblerkeele ja Acorni RISC kiibi (mille jaoks RISC OS oli kirjutatud) kombinatsiooni tõttu jooksis Sibelius 7 väga kiiresti. Ükskõik, kui pikk ka partituur ei olnud, võis muudatusi selles näha peaaegu silmapilkselt.

Sibeliuse esimene kasutaja oli Richard Emsley, kellel oli võimalus kasutada seda juba enne esimest väljalaset ja kes andis tegijatele nõu tarkvara muusikagraveerimise aspektide osas. Esimene Sibeliuse abil avaldatud partituur oli George Benjamini "Antara", avaldajaks oli Faber Music ja kopeeritud Emsley poolt. Teiste varaste kasutajate hulka kuulusid ka helilooja John Rutter, dirigent Michael Tilson Thomas ja kirjastus Music Sales.

Sibelius hakkas kiiresti Ameerika Ühendkuningriigi turul domineerima, olles üks soovitatavaid programme väheses kasutuses olevale Acorni platvormile. Samuti osteti see väiksemates kogustes ka mõnes teises riigis, olles piiratud Acorni arvutite vähese kättesaadavuse tõttu. Umbes sellel ajal lastu välja esimesed Lite-versioonid, mis olid populaarsed paljudes Ühendkuningriigi koolides, kus Acorni arvutid olid laialdases kasutuses.

Septembris 1998 anti välja Sibeliuse esimene versioon Windowsi jaoks (nüüd kutsuti seda lihtsalt Sibeliuseks, versiooninumber lähtestati 1.0 peale). Versioon Macile lasti välja mõni kuu hiljem. Nende versioonide tootmiseks kirjutati tarkvara täielikult ümber C++'i, jättes samaks suurema osa endise versiooni funktsioonidest ja kasutajaliidesest mitmete lisaseadmetega.

Sibeliuse väljalaskmine laiemalt kasutusolevatele arvutitele tõi selle maailmaturule, eriti Ameerika Ühendriikides, kus Sibelius Software avas kontori 1996. aasta teisel poolel. Vastukajaks Acorn Computersi lahkuminemisele mõni aeg pärast Windows versiooni avaldamist, lõpetati Acorni versioonide arendamine.

Augustis 2006 omandati Sibelius Software Ltd. firma Avid Technology poolt, mis on Ameerika audio- ja videotootmise tarkvara ja riistvara maaletooja. Avid Tehnology on jätkanud Sibeliuse väljaandmist kui iseseisvad märkeprodukti ning on ka seda integreerinud mõne oma teise olemasoleva tarkvaraproduktiga.

Windowsi ja Maci versioonide ajalugu

• Sibelius (st Sibelius 1.0 Windowsile septembris 1998, Sibelius 1.2 Macile märtsis 1999). Sellest ajast saati on mõlemale platvormile lastud välja suuremaid uusi versioone paari aasta tagant, väiksemaid versioone aga tihedamalt:
• Sibelius 2 (aastal 2001), mitmete uute kasutusvõimalustega.
• Sibelius 3 (aastal 2003), uute kasutusvõimalustega nt Kontakt Player võimalus luua audiofaile ja CDsid.
• Sibelius 4 (juulis 2005), uute kasutusvõimalustega nt võimalus kirjutada videoga ühtlustatud muusikat, instrumentaalosad, mis automaatselt uuenduvad kui partituur muutub ja ümberdisainitud kasutajaliides.
• Sibelius 5 (juunis 2007), koos VST efektide ja instrumentide toetamisega, uue näidisraamatukoguga (Sibelius Sound Essentials), 'Panoraama' vaatega, ja teiste uute kasutusvõimalustega.
• Sibelius 6 (mais 2009), milles esinevad 'Magnetic Layout' (ulatuslik partituuri objektide paigutus ja kokkupõrgete vältimine), 'Versioonid' (võimalus heita pilk vanadele partituuri parandustele), klaviatuuri ja sõrmlaua aknad, Live Tempo (salvestatavad tempo muutused), ReWire toetus, sissetoomine mikrofoni kaudu ja mitmed teised notatsiooni ja taasesituse parandused.
• Sibelius 7 (juulis 2011), uus kasutajaliides, ...