Segarent on maarendi niisugune vorm, mille korral osa rendimaksust tasutakse rahas, osa loonuse või teona.

Segarenti kasutati feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärgul. Näiteks Liivimaa kubermangu Eesti osas oli segarendil 1853. aastal 3,6%, aga 1864 juba 26,4% talumaast, Eestimaa kubermangus veelgi rohkem.[1]

Teorent kaotati ametlikult 1868, kuid Põhja-Eestis võidi ebaseaduslikult sellegipoolest nõuda veel hiljemgi kuni veerand rendisummast teopäevades.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 309.