Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (ka väljatöötamiskavatsus, VTK) on Eesti õigusloomes dokument, millega eelnõu ettevalmistaja konsulteerib teiste osapooltega, et välja selgitada uue eelnõu väljatöötamise vajadus.
Uue eelnõu koostamisele eelneb eelnõu ettevalmistaja (näiteks ministeeriumi) avaldatud väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse muu hulgas lahendatavat küsimust, võimalikke lahendusi ja nende võrdlust. Eelnõu koostamist alustatakse pärast seda, kui on analüüsitud ettepanekuid, mille teised osapooled (näiteks teised ministeeriumid, turuosalised, huvirühmad) on esitanud väljatöötamiskavatsusele vastuseks.
Kohustuse koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on kehtestanud Eesti valitsus oma määrusega.[1]
Nõuded väljatöötamiskavatsusele muuda
Normitehnika käsiraamatu järgi peab väljatöötamiskavatsus sisaldama teavet ja põhjendusi eelnõuga puudutatud valdkonna või lahendamist vajava probleemi (küsimuse) ja sihtrühma kohta ning uue õigusakti eesmärgi kohta. Väljatöötamiskavatsus peab esitama küsimuse võimalikud lahendused, neid omavahel võrdlema ja esile tõstma eelistatava lahenduse. Valitud lahenduse sobivust kehtivasse õiguskorda tuleb põhjendada, samuti selgitada küsimuse lahendust Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides.[2]
Lisaks sellele peab väljatöötamiskavatsus esitama kavandatava regulatsiooni kirjelduse ja ülesehituse, sealhulgas regulatsiooni tasandi kindlaksmääramine, eelnõu eeldatava valmimise aja ja regulatsiooni soovitava kehtivusaja. Samuti tuleb väljatöötamiskavatsuses kirjeldada seaduseelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava. Veel peaks väljatöötamiskavatsus esitama hinnangu, millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda. Mõjude hindamisel tuleb selgitada, kuidas kaasnevaid olulisi mõjusid analüüsitakse ja põhjendused, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita.[2]
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, juhul kui tegu on põhjendatult kiireloomulist menetlust nõudva eelnõuga. Samuti pole nõutav väljatöötamiskavatsuse avaldamine, juhul kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu (näiteks direktiivi või määruse) menetlemisel on sisuliselt lähtutud nõuetest, mida Eesti õigusloomes väljatöötamiskavatsustele esitatakse.[2]
Väljatöötamiskavatsust pole vaja ka välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise seaduse eelnõule, iga-aastasele riigieelarve seadusele ega selle muudatustele või lisaeelarvetele. Samuti võib pole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu seadusena rakendamine ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.[2]
Viited muuda
- ↑ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Vabariigi valitsuse määrus, 22.12.2011 nr 180, § 1.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Normitehnika käsiraamat. Riigikogu Kantselei, Justiitsministeerium, Riigikantselei.