Satelliiditaldrik

Satelliiditaldrik on paraboolantenn satelliittelevisiooni saadete vastuvõtmiseks sidesatelliitidelt. Antenn koosneb paraboolreflektorist (paraboloidikujulise pinnaga reflektorist ehk peegeldist) ja vastuvõtupeast, milleks on võimendus-muundusplokk LNB. Reflektor koondab elektromagnetlainete energia LNB kiirgurelemendile, mis muundab väljaenergia elektrivooluks. Ploki väljundist juhitakse võimendatud ja madaldatud sagedusega signaal koaksiaalkaabli kaudu vastuvõtjasse (satelliidituunerisse, telerisse).

Otsefookusantenni ja ofsetantenni asendite võrdlus

Otsefookusantenn ja ofsetantenn muuda

Vastuvõtupea võib asetseda parabooli geomeetrilisel teljel või olla nihutatud sellest kõrvale, peegeldi äärele. Peamiselt kasutatakse viimast, nn ofsetantenni (ingl k offset ’nihutus’) suurema kasuteguri ja paremate käitusomaduste pärast. Ofsetantenni reflektor jääb Eesti laiuskraadidel enam-vähem vertikaalseks (paraboloidi telg peaaegu horisontaalseks), mistõttu ei kogune taldrikulele lund. Kasutegur on parem seetõttu, et vastuvõtupea ja tema kandetarind ei takista peaaegu üldse saabuvaid laineid.

Antenni võimendus muuda

Satelliiditaldriku võimendus Ku-sagedusribas (10,70–12,75 GHz) on küllaltki suur ja omamüratase 1 dB või alla selle.

Paraboolantennide võimendus sõltuvalt läbimõõdust
Läbimõõt 60 cm 75 cm 100 cm 150 cm 200 cm
Võimsusvõimendus 35 dB 37 dB 40 dB 43 dB 46 dB
Pingevõimendus 58 korda 73 korda 97 korda 146 korda 243 korda

Antenn vajaliku läbimõõdu määrab vastuvõtukohta saabuva signaali efektiivne võimsus EIRP ja lubatav müratase (rahuldava vastuvõtu tagab signaali/müra suhe 6–9 dB).

Antenni paigaldamine muuda

Satelliidivastuvõtu eeltingimuseks on ehitistest ja puudest vaba vaade antenni paigalduskohast satelliidi suunas, kusjuures antenni paigalduskõrgusel pole tähtsust. Harilikult kinnitatakse antenn seinale, rõdule, katusele. Seejuures on oluline, et ühenduskaabel oleks võimalikult lühike.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda