See artikkel räägib meteoroloogia mõistest; termodünaamika mõiste kohta vaata artiklit Isobaar (termodünaamika)

Isobaar on meteoroloogias ühele tasapinnale, tavaliselt merepinna kõrgusele taandatud sama õhurõhuga, samal kokkuleppelisel mõõtmisajal mõõtepunkte ühendav kõverjoon ehk samarõhujoon geograafilisel kaardil.

Meteoroloogilise olukorra pinnakaart. Kujutatud baarilisel väljal eristuvad selgelt kaks süsteemi: kõrg- ja madalrõhkkond

Parema ülevaate saamiseks kaardil, ühendatakse joonega harilikult ainult need mõõtepunktid, kus õhurõhku näitav täisarv lõpeb kas nulli või viiega ehk isobaare kujutatakse kaardil õhurõhu 5 hPa sammuga.

Selliselt saadud meteoroloogilisi pinnakaarte koostatakse parema piltliku ülevaate saamiseks teataval territooriumil analüüsi eesmärgil. Kaardil tekkinud kinniste isobaaridega piiratud alad kujutavad baarilisi süsteeme. [1]

Samuti on isbaarid kujutatud meteoroloogias ka aeroloogilisel (aeroloogia - kõrgemate õhukihtide uurimise teadus) diagrammil pruunide horisontaaljoontena.

Viited muuda


  1. Meteoroloogia kõigile, Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1960, lk. 68