Saksamaa numbrimärgid

Saksamaa numbrimärgid (Kraftfahrzeug-Kennzeichen) on Saksamaal mootorsõidukite registreerimiseks kasutatavad numbrimärgid, mille kasutamine on sätestatud föderaalseadusega Verordnung über die Zulassung von Fahrzeugen zum Straßenverkehr (otsetõlge "Määrus sõidukite lubade andmise kohta maanteeliikluses"). Seadus tõlgendab eraldi Kennzeichen kui mootorsõidukile määratud tähe- ja numbrikombinatsiooni, ning Kennzeichenschilder kui füüsilise numbrimärgi.

Esimesed numbrimärgid võeti Saksa keisririigis kasutusele 1906. aastal, formaadis A B 12345 või A 12345/AB 12345. Suuremad riigid kasutasid siis Rooma numbrit koos lisatähega provintsi märkimiseks - näiteks I märkis Preisimaad (I A = Berliin); II Baierit (II A = München), III Württembergi (III A = Stuttgart), IV B Badenit, V Hessenit ja VI Elsass-Lothringit. Saksimaa ei kasutanud riiklikku tähist ja kasutas ainult Rooma numbrit provintsi märkimiseks - I märkis seljuhul Bautzeni, II Dresdeni, III Leipzigi, IV Chemnitzi ja V Zwickau kreisikaptenaati (Kreishauptmannschaft). Väiksematest riikidest märkis näiteks B Braunschweigi, HH Hansestadt (Hansalinn) Hamburgi, O Oldenburgi ja Th Tüüringit. See süsteem jäi kasutusele teise maailmasõja lõpuni.

Peale teist maailmasõda võeti uus süsteem kasutusele 1948. aastal, formaadis $_{B}^{A}$ 12-1234 või 123-123. Ülatäht märkis siis okupatsioonivõimu (A = Ameerika, B = Briti, F = Prantsusmaa, S = NSVL) ja alatäht liidumaad, näiteks $_{H}^{B}$ = Briti tsoon, Hamburg või $_{B}^{A}$ = Ameerika tsoon, Baier; esimesed 2-3 numbrit kreisi.

Praegune süsteem võeti kasutusele juulis 1956.

Algsed 1956. aasta süsteemi numbrimärgid kasutasid DIN 1451 kirjatüüpi, mida kasutavad ka Saksamaa liiklusmärgid. See muutus aga probleemiks 1970. aastatel Punaarmee Fraktsiooni ja Revolutsiooniliste Rakkude terrorismi ajal, kui tähti sai musta värvi või kleeplindiga lihtsalt muuta - P-st sai teha B või R, F või L E-ks ja 3st 8. Seepeale töötas kalligraaf Karlgeorg Hoefer koostöös Gießeni ülikooli füsioloogia ja küberneetilise psühholoogia osakonnaga aastail 1978-1980 välja uue kirjatüübi FE-Schrift (FE = Fälschungserschwerende ehk võltsimist raskendav), mis lisaks on paremini optiliselt loetav (OCR). 1982. aastal otsustati uusi, FE-Schriftis numbrimärke siiski mitte välja anda, kuid raudse eesriide lagunemise järel kasvas Saksamaal numbrimärkide vargus ja varastatud autode Ida-Euroopasse toimetamine. 1995. aastal hakati välja andma esimesi FE-Schriftis numbrimärke, alates 1. novembrist 2000 on kõik uued numbrimärgid FE-Schriftis, kuid vanad DIN numbrimärgid ei kaotanud kehtivust. Uusi DIN-numbrimärke saab veel vanaautodele, lisaks kasutavad neid üldiselt veel Bundeswehri sõidukitel.

Sõiduautode, veoautode, busside ja haagiste numbrimärgid on mõõtmetega 520 mm × 110 mm ja on formaadis AB-CD 1234, maksimaalne lubatud kirjamärkide arv on kaheksa. Esimesed 1-3 tähte näitavad, millises kreisis või kreisivabas linnas on sõiduk arvele võetud. Ühetähelisi koode kasutavad üldiselt suurlinnad: A = Augsburg, B = Berliin, C = Chemnitz, D = Düsseldorf, E = Essen, F = Frankfurt, G = Gera, H = Hannover, J = Jena, K = Köln, L = Leipzig, M = München, N = Nürnberg, P = Potsdam, R = Regensburg, S = Stuttgart, W = Wuppertal, Z = Zwickau; X kasutavad NATO sõidukid ja Y Bundeswehri sõidukid. Kuigi Hamburg on ligi kolm korda suurema rahvaarvuga kui Hannover, kasutab Hamburg numbrimärki HH, vihjates Hansestadt (Hansalinn) Hamburgile. Samamoodi kasutavad ka teised hansalinnad H-ga algavaid numbrimärke, nagu Bremen ja Bremerhaven (HB), Lübeck (HL), Greifswald (HGW), Rostock (HRO), Stralsund (HST) ja Wismar (HWI). Teistest suurlinnadest on kasutusel näiteks DO (Dortmund), DD (Dresden), DU (Duisburg), BO (Bochum), BI (Bielefeld), BN (Bonn), MA (Mannheim), KA (Karlsruhe), MS (Münster).

Mõned koodid kasutavad ka umlaut-tähti, näiteks GÖ = Göttingen, FÜ = Fürth ja WÜ = Würzburg. Sellisel juhul ei ole aga lubatud kasutada ilma diakriitikuta koode (GO, FU, WU). Kuigi BO on kasutusel Bochumi (NRW) koodina, anti 1996. aastal Börde kreisile Saksi-Anhaltis BÖ. Kuna see aga tekitas segadust, vahetati see 2007. aastal välja BK vastu.

Büsingen am Hochrheini eksklaav Konstanzi kreisis on täielikult ümbritsetud Šveitsiga, Saksamaast lahutab seda umbes 700-meetrine maariba. Kuna Büsingen kuulub Šveitsi tollialasse, kasutavad seal registreeritud autod kreisikoodi BÜS Konstanzi kreisi tavapärase KN asemel Šveitsi tolliametnike töö lihtsustamiseks, siis koheldakse BÜS-numbrimärgiga autosid kui Šveitsis registreeritud autosid.

Presidendi auto kasutab numbrimärki 0-1, liidukantsleri auto 0-2, välisministri auto 0-3, asevälisministri auto 0-4 ja Liidupäeva presidendi auto 1-1. Need autod on automaksust vabastatud ja ei vaja kindlustust, kuna nende kindlustajaks on föderaalvalitsus. Teised föderaalvalitsuse autod kasutavad BD (Bundesrepublik Deutschland) koodi. Liidumaade valitsustele kuuluvad autod kasutavad koode BBL (Brandenburg), BWL (Baden-Württemberg), BY (Baier), HEL (Hessen), LSA (Saksi-Anhalt), LSN (Saksi), MVL (Mecklenburg-Vorpommern), NL (Alam-Saksi), NRW (Põhja-Reini-Vestfaali), RPL (Reinimaa-Pfalz), SAL (Saarimaa), SH (Schleswig-Holstein) ja THL (Tüüring).

Mõnikord võivad sama koodi kasutada linn ja linna ümbritsev kreis. Seljuhul on erinevate kreiside numbrimärgid erineva formaadiga: M-X 1-9999 kasutavad X-i asemel B, F ja G tähti ainult Müncheni linna, aga mitte Müncheni kreisi numbrimärgid; M-XY 1-99 on Müncheni linna numbrimärkidel kas X või Y (või mõlemad) B, F või G, Müncheni kreisi omadel aga mitte kumbki täht.

Numbrimärgile annab kehtivuse pitsat, millel on kujutatud liidumaa vapp ja kirjutatud liidumaa ja numbrimärgi väljaandnud kreisi või kreisivaba linna nimed.^§12(3) See on ümmargune 45-millimeetrise diameetriga kleeps, mis lisatakse kreisikoodi järele alla. Selle kohale lisatakse tehnoülevaatuse kleeps, mis on vajalik läbida kolm aastat peale esmast registreerimist ja seejärel iga kahe aasta järel. Tehnoülevaatuse kleepsul on keskel ringis kujutatud ülevaatuse kehtivusaasta lõpu kaks viimast numbrit, seda ümbritsevad numbrid 1-12, mis märgivad kuid jaanuarist detsembrini. Tehnoülevaatuse kleeps kleebitakse nii, et lõpukuu jääb kõige ülesse ehk kella 12 asendisse. Ülevaatuse kehtivuse lõpuaasta kleepsud on erinevat värvi, mis korduvad iga kuue aasta tagant:

• RAL 8004 (vaskpruun) - ..., 2016, 2022, 2028, ...
• RAL 3015 (heleroosa) - ..., 2017, 2023, 2029, ...
• RAL 6018 (kollakasroheline) - ..., 2018, 2024, 2030, ...
• RAL 2000 (kollakasoranž) - ..., 2019, 2025, 2031, ...
• RAL 5015 (taevasinine) - ..., 2020, 2026, 2032, ...
• RAL 1012 (sidrunkollane) - ..., 2021, 2027, 2033, ...

Pitsat ja tehnoülevaatuse kleeps on disanitud võltsimiskindlaks - neid saab lihtsalt kleepida numbrimärgile, kuid neid on raske eemaldada ilma numbrimärki kahjustamata.

Kleepsude järel lisatakse seerias 1-2 tähte ja 1-4 numbrit. Seega on võimalik iga kombinatsioon vahemikus A1 kuni ZZ9999, kuid tingimusel, et koos kreisikoodiga ei tohi kirjamärkide arv ületada kaheksat, ning juhtnumber/numbrid ei tohi olla 0, (näiteks HD 0258 või FO 0086). Kasutada võib kõiki ladina tähti, kuigi algselt ei kasutatud tähti B, F, G, I, O ja Q. Alates 1992. aastast on lubatud kasutada B-, F- ja G-tähti, alates 2000. aastast ka I, O ja Q. Vana seeria (1956-2000) numbrimärgid kasutasid kreisikoodi ja seeriatähtede vahel sidekriipsu. Politseiraadios loetakse kõigepealt kreisikood ja seejärel seeriatähed saksa foneetikatähestiku tähtedena, näiteks F ST 683 oleks "Frankfurt, Siegfried, Theodor, sechs, acht, drei", samas FS T 683 oleks "Freising, Theodor, sechs, acht, drei". Kui politseinik ei peaks kreisikoodi tähendust teadma, hääldab ta ka selle, seljuhul loetaks FS T 683 kui "Friedrich, Siegfried, Trennung (eraldus), Theodor, sechs, acht, drei".

Sõiduk tuleb registreerida koos omaniku nime ka elukohaga, registreerimistasu on 26 eurot. Auto müük või omaniku elukohavahetus tuleb registreerida, kui auto jääb senisesse kreisi, võib numbrimärgid alles hoida, väljaspoole kreisi kolimisel tuleb registreerida sealses ametiasutuses. Kui omanik soovib registratsiooni lõpetada ja registeerida oma nimele uue sõiduki, on lubatud numbrimärgi üleviimine. Auto müügi korral tavaliselt auto deregistreeritakse, eriti siis, kui müük on kokku lepitud. Tungivalt soovitatav on müügilepingu sõlmimine, vastavaid avaldusi saab internetist tasuta. Müüja võib anda auto üle kehtivate numbrimärkide ja tehnilise passiga, mispeale ostja seljuhul registreeriks auto oma nimele. llma müügilepinguta müües võib aga endine omanik muutuda vastutavaks, kui ostja autoga liiklusrikkumisi peaks sooritama.

10.20 eurose lisatasu eest saab sõiduki omanik valida oma sõidukile isikliku numbrimärgi, taaskord järgides eelnimetatud reegleid. Tavaliselt valivad omanikud seljuhul oma initsiaalid ja sünnikuupäeva. Näiteks Düsseldorfis elav 9. aprillil 1982 sündinud Friedrich Mustermann valiks oma autole seljuhul numbri D-FM 9482. Suvaliste tähtedega on võimalik luua erinevaid kombinatsioone, näiteks Oldenburgis elav jõululaupäeval sündinud Olaf saaks siis valida OL-AF 2412. Numbrimärgid ei tule registreerimisega kaasa, need tuleb tellida kas internetist või lasta valmistada töökojas, mis tihti asuvad otse vastava ametiasutusega samal tänaval. Valmistamistasu on umbes 10-40 eurot.

Kolmandale riigile vihjavaid kombinatsioone ei ole lubatud valida, näiteks NS (Nationale Sozialismus, natsionaalsotsialism), KZ (KonZentrationslager, koonduslaager), HJ (HitlerJugend), SS (SchulzStaffel) ja SA (SturmAbteilung).^§9(1) Selliseid kombinatsioone ei anta välja üheski kreisis ega linnas, ka Nürnbergis, Kölnis, Hannoveris ja Stuttgartis ei anta välja kombinatsioone N-S, K-Z, H-J, S-S ja S-A. Ka näiteks Saksi Šveitsi kreis (Sächsische Schweiz) ei kasutanud kreisikoodi SS, vaid PIR, viidates kreisi halduskeskusele Pirnale. Ka Põhja-Saksi kreisi (Nordsachsen) loomisel, kui omavahel liideti Delitzschi ja Torgau-Oschatzi kreisid, ei loodud kreisikoodi NS, vaid kombineeriti omavahel kolme linna initsiaalid TDO (Ka TOD'i (surm) peeti sobimatuks). Kreisikoodid AH (endine Ahausi kreis) ja HH (Hansestadt Hamburg), kuigi need olnuks tõlgendatavad kui Adolf Hitler ja Heil Hitler, jäid aga kasutusse, kuna igapäevases saksa keeles neid initsiaale niimoodi ei seostata - AH seostatakse rohkem Altenheimi (vanadekodu) või Autohausiga (autoesindus), ning Hitlerile polnud üldse tavaks vihjata tema initsiaalide järgi. Peale 2022. aasta Venemaa sissetungi Ukrainasse ei anta Herfordi kreisis enam välja HF-Z numbrimärke, vihjates Venemaa sõjatehnikal kasutatavale "Z"-eraldusmärgile.

Vanaautodele, mille esmasest registreerimisest on möödunud rohkem kui 30 aastat, on võimalik taodelda Oldtimer-numbrimärki (sarnane Eesti mustadele numbritele). Sellistele numbrimärkidele lisatakse numbrikombinatsiooni lõppu täht H, mis märgib Historisch ehk "ajaloolist" numbrimärki, formaat oleks siis AB-CD 123H. Sel juhul on automaks ühetaoline 190 eurot/aasta. Sellised autod peavad olema peamiselt originaalkorras ja hästi säilinud. Turvalisust (turvavööd, ketaspidurid) ja keskkonnasõbralikkust (heitgaaside katalüsaator, gaasiseade (kui pole näha väljaspool autot)) parandavad muudatused on aktsepteeritavad.

Elektriautodele ja hübriidautodele, mis suudavad ainult elektri jõul läbida vähemalt 40 kilomeetrit, on võimalik taodelda E-lõpuga (AB-CD 123E) numbrimärki, et nii vältida elektriautode privileegide kuritarvitamist.